Rakvere elaniku Melanie Eiskopi üllatus oli suur, kui avastas, et tema korralikult aiaga piiratud õues on muruplats üles songitud. Pahateoga sai arvatavasti hakkama üldiselt väga ettevaatlik mäger, kes vihmausse otsis.
Ettevaatlikule mägrale hakkas linnaelu meeldima
30. august 2010, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres Kesk tänavas elav Melanie Eiskop avastas ühel suvehommikul üllatusega, et öösel oli keegi osa muruplatsist üles sonkinud.
Naine tegi kiiresti kindlaks, et tegu ei saanud olla mutiga, kes jätab maha hunnikud, ega metssigadega, kes maapinda sügavalt tõnguvad. Ka ei viidanud sonkimisviis koduloomade tegevusele.
Pärast perenaise tehtud tasandamistööd tuli tundmatu külaline mõne aja pärast teist korda ja muruplatsi oli jälle põhjalikult rikutud.
Melanie Eiskopile tundus uskumatu, et keegi sai hoovi sisse hoolimata üsna kõrgest ning korralikult maasse kinnitatud võrk- ja traataiast.
“See on juba nagu paranähtus, looduse ime,” kõneles Eiskop, kes näitas üsna suurt lappi muruplatsil, mida polnud tuhnitud küll väga sügavalt, kuid siiski nii, et muld paistis ja rohi juurtega maast väljas.
“Olen siin eluaeg elanud, kuid niisugust asja ei ole veel juhtunud,” lisas ta.
Naine ütles, et eelkõige tahab ta saladuse jälile jõuda, aga rikutud murust on ka muidugi kahju.
Loodusmees Peeter Hussar oli pärast sündmuskohaga tutvumist peaaegu veendunud, et tegu on mägra tööga.
“Mäger kraabib mõne korra käpaga, nii võib leida umbes paarikümne sentimeetri tagant 3-4 sentimeetri sügavusi augukesi. Teised loomad sellisel viisil ei tegutse. Päris sajaprotsendilist garantiid ei julge siiski anda, sest karvatuuste või väljaheiteid ei õnnestunud mul leida,” rääkis jahi- ja loodusmees. Hussari arvates otsis metsaasukas muru alt vihmausse ja tõuke.
Peeter Hussar leidis ka käigu, kust mäger õuele pääses. “Seal on kohe näha, kuidas mõni loom on aia alt sisse trüginud,” sõnas mees.
Kuna eramu, mille õues mäger toimetas, asub teiste majade suhtes keskel ja loom on käinud külaliseks mitu korda, võib mäger olla end sealkandis mugavalt elama sättinud.
“Päris põnev oleks teada, kas ta on ka mujal õuedes ja kompostihunnikutes toimetanud,” ütles Hussar.
Tema hinnangul on tegemist üsna erilise juhtumiga. “Selliseid juhtumeid küll ei tea, et mäger oleks Rakverre elama kolinud,” sõnas Peeter Hussar ning täpsustas, et pole sedagi kuulnud, et Eesti suuremates asulates oleks need metsaasukad end pikemalt sisse seadnud.
“Tõenäoliselt on neil siin piisavalt palju looduslikke elupaiku ja loomad ei pea kärarikka paigaga kohanema,” järeldas ta ja lisas, et mujal Euroopas on küll teada linnu, kus mägrad elutsevad.
Nad on ka väga ettevaatlikud loomad. Üksikuid juhtumeid, et mäger on linnas ringi vaadanud, on Eestis siiski ette tulnud. Näiteks mullu kevadel uitas üks unine mäger paar päeva Keilas.
Mäger
• Mäkra iseloomustab kõige paremini silmi läbiv must jutt.
• Mäger elab urgudes, mida aastakümneid kasutades võivad moodustuda suured “mägralinnakud”.
• Loom väljub oma urust ja siirdub toiduotsingutele vaid videviku- ja öötundidel.