Katrin Uutsalu: Õpetaja peaks jõudma iga lapseni

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Uutsalu.
Katrin Uutsalu. Foto: Urmas Luik

Eile kogunesid Pärnu Hansagümnaasiumi saali Pärnu koolide õpetajad, et häälestada end koostööpäeval uuele õppeaastale ja kuulata inspireerivaid sõnavõtte.

Pärnumaa linna- ja maakoolides alustab 1. septembril õppetööd kokku 10 253 õpilast.

Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna haridusnõunik Katrin Uutsalu, milliseid uuendusi toob koolielus kaasa algav õppeaasta?

Algaval õppeaastal toob seadusandlikus vallas koolides palju muudatusi kaasa põhikooli ja gümnaasiumi seadus. Vastu on võetud uus üldhariduskoolide riiklik õppekava ning koolidel tulebki oma õppekava sellega kooskõlla viia.

Mulle meeldib, et haridusmaastikul on fikseeritud eesmärk. Eesti hariduselus kipuvad eesmärgid ja vahendid omavahel vahetusse minema. Uue seadusandluse siht on iga lapse arengu toetamine. Eri õppemeetodid, õppekavad, eksamisüsteemid ja tasemetööd on selle saavutamise vahendid.

Kas nii, et iga Eesti laps on tähtis ja väärib tähelepanu?

Tuleb tähelepanu pöörata kõigile lastele, nii andekatele kui vähem andekatele. Päevaga ei muutu midagi. Muutuma peaksid mõttemallid. Õpetajad on kinni õppekavades, lapsevanem on harjunud lükkama lapse üle kooli ukse ja lootma, et küll õpetaja teeb temast inimese. Põhikooli ja gümnaasiumi seadus puudutab vanematki.

Pärnu Raeküla gümnaasium tegutseb sügisest põhikoolina ja kahe aasta pärast kaob põhikooli osa Hansagümnaasiumist. Millised uuendused kohalikku koolivõrku veel ootavad?

Need struktuursed muudatused pole uudis, põhjuseks laste arvu vähenemine Pärnu üldhariduskoolides. Kultuuri- ja haridusosakonna juhataja Andrus Haugas märkis kõnes haridusjuhtidele, et kümne aastaga on Pärnu üldhariduskoolides õppijate arv vähenenud ligemale 2400 õpilase võrra.

Kui keskmiselt õpib ühes koolis pool tuhat õpilast, on lapsi vähem viie kooli jagu. Samal ajal toetab see asjaolu, et lapsi on nii klassides kui koolides vähem, meie hariduselu eesmärki jõuda iga lapseni. Pärnu kultuuri- ja haridusosakonda on jõudnud haridus- ja teadusministeeriumi Pärnumaa koolivõrgu analüüs ja soovitused selle korrastamiseks. Septembris alustame selles vallas tööd, mis tähendab raskeid otsuseidki.

Kas 11 Pärnu munitsipaalkooli on laste arvu silmas pidades palju?

Seda ma väita ei taha. Koole kinni panna ilmselt ei tule, sest laste arv stabiliseerub. See on kooliastmeti erinev. Esimeses kooliastmes laste arv pigem kasvab, samal ajal gümnaasiumiastmes väheneb.

Millest soovitate koolidel juhinduda?

Toetada tuleks iga lapse arengut. Samuti peaks toetama iga õpetaja isiklikku ja karjäärialast arengut. Manduv õpetaja ei suuda lapsi innustada.

Nii Eestis kui mujal Euroopas tähtsustatakse järjest enam õpilase kaasamist. Õpetaja pole tänapäeval enam teadmiste edasiandja, vaid õpilase juhendaja ja suunaja. Tundi peaks kaasama infotehnoloogilisi ja metoodilisi vahendeid, et õpilane muutuks aktiivseks õppijaks. Õpetaja töö kvaliteedis on oluline tema terviski. Kui pedagoog on rõõmus, rahulik, reibas ja terve, on tema närvikava korras ja töö lastega tulemuslikum.

Juhendaja-suunajana teeb õpetaja õpilasega koostööd, mitte ei suhtle temaga ülevalt alla. Ka ei tohiks olla nii, et lasteaed on üks maailm ja kool sootuks midagi muud. Üleminek peaks olema senisest pehmem ja märksõnadeks on taas “koostööoskuste arendamine”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles