Guardian kahtlustab Briti poliitikut

Andres Herkel
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michael Hancock kaitseb Venemaa valitsuse seisukohti.
Michael Hancock kaitseb Venemaa valitsuse seisukohti. Foto: PP

Tavaliselt pole küll ilus ühe rahva esindajaid teravalt kategoriseerida, aga paar viimastel päevadel saabunud uudist ärgitab mind seda tegema.

Nimelt olen juba ammu hämmastusega mõelnud, et Suurbritannia poliitikud, kellega mul on kokkupuuteid Euroopa Nõukogus, jaotuvad üldjoontes kahte vastandlikku rühma.

Ühed on need, kes brittidele ainuomase kõneosavusega kaitsevad demokraatiat ja inimõigusi. Teised seevastu rakendavad sama britiparlamendiliku kõneoskuse hoopis selle kasuks, et rääkida väärtuste suhtelisusest ja kaitsta inimõiguste debatis Venemaa ja ülejäänud inimõigusi rikkuvate riikide huve.

Õnneks on esimest tüüpi Briti poliitikuid rohkem. Andrew McIntoshi (1933-2010) tegevusele tikkusid tervis ja vanus viimastel aastatel piire seadma, aga ta suutis siiski palju. Tema juhtimisel võeti vastu mitu meedia olukorda Euroopa Nõukogu liikmesriikides puudutavat raportit. Kui ma koostasin 2006. aastal raporteid olukorrast Valgevenes, valmistas McIntosh ette kaasteksti meedia kohta ja sellest ajast oli meil suurepärane koostöö.

Äsja tuli teade, et vanahärra Andrew McIntosh on lahkunud. Veel jaanuaris soostus ta pisut tõrksalt ja halveneva tervise pärast muretsedes vastu võtma assamblee kultuurikomitee esimehe koha. Tihti pingelistes assamblee sisearuteludes, samuti juhtorganis ehk büroos oli McIntosh hääl, kellele toetuda. Ühesõnaga: see on suur kaotus.

Nüüd aga läheme teist tüüpi brittide juurde. Toor David Wilshire ja liberaal Michael Hancock on Euroopa Nõukogu parlamentaarsel assambleel järjepidevalt kaitsnud ja esitanud Venemaa valitsuse seisukohti eri küsimustes, sealhulgas Vene-Georgia sõja raportite puhul. Viimastel valimistel Wilshire enam ei kandideerinud, kuid Hancocki saatis edu.

31. augusti Guardian pöörab Hancockile suurt tähelepanu, eriti on fookuses tema 25aastane Venemaalt pärit parlamendiassistent Katja Zatuliveter. Näitsik on mõne nädala eest Briti julgeolekuteenistuses üle kuulatud ja teda kahtlustatakse Vene luure kasuks töötamises. Leht pöörab tähelepanu ka Hancocki tegevusele Strasbourgis, kus ta on ammu silma paistnud kui Vene poliitikute käepikendus. Enda ümbritsemine vene rahvusest naisassistentidega on Hancocki puhul tavaline.

Mees ise on oma assistenti tabanud kahtlusi kommenteerinud sõnadega absolute rubbish (täielik jama). See, muide, ongi üks Hancocki lemmikväljendeid, kui ta mõnd endale ebameeldivat infot maapõhja üritab sajatada. Igal juhul on Hancocki puudutav teema huvipakkuv ja jääb üle oodata, mis pöördeid see skandaal võtab.

Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www.herkel.net.

Andres Herkel on ENPA Eesti delegatsiooni esimees.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles