Comenius lennutas Koidula delegatsiooni Hispaaniasse

, Koidula gümnaasiumi õpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koidula kooli õpilased käisid Hispaanias.
Koidula kooli õpilased käisid Hispaanias. Foto: Erakogu

Pärnu Koidula gümnaasiumi reisiseltskond pakkis taas kohvrid ja asus teele, seekord viis Comeniuse projekt meid Hispaaniasse.

Tahaksin öelda, et kuuma päikese alla, kuid see ei vasta tõele. Sihtkohta jõudnud, oleks ära kulunud Eestisse ununenud käpikud.

Tegelikult ei olnud me isegi Hispaanias, vaid Kataloonias, nagu kohalikud meile õige ruttu selgeks tegid.

Pea viis päeva seiklesime külma trotsides selles kummalises Kirde-Hispaania maakonnas, mis paistis tegevat kõik selle nimel, et olla nii ebahispaanialik kui võimalik.

Meie reis algas pühapäeva varahommikul ja Barcelonasse jõudsime pärastlõunal. Sealt kulus tunnike, jõudmaks Igualadasse, väikesesse Kataloonia linna, kus meid ootasid kohalike õpilaste ja õpetajate pered, kelle pool veetsime ülejäänud nädala.

Reisi eel tekitas selline korraldus kerget ärevust, kuid järgmisel hommikul pärast saabumist ei jõudnud me positiivseid muljeid ära jagada: kõik olid oma ajutise koduga väga rahul.

Pikast teekonnast puhanuna veetsime esmaspäeva koos teiste comeniuslastega Barcelonas.

Peale eestlaste olid Hispaaniasse sõitnud poolakad, türklased ja itaallased. Avastasime üheskoos Kataloonia pealinna vaatamisväärsusi, nautisime kaunist arhitektuuri ja suurlinnale ebaharilikku rohelust. Linnas oli meil palju vaba aega, mille Comeniuse naispere veetis mööda poode tuisates. Ega me siis iga päev Barcelonasse satu!

Pärast puhkust Barcelonas ootasid meid kaks tegusat koolipäeva.

Koidula gümnaasiumi käivitatud Comeniuse projekti laiem teema on invasiivsed võõrliigid.

Samamoodi eelmiste Comeniuse kohtumistega tuli nüüdki igal riigil esmalt oma kodumaad tutvustada ja seejärel koondus tegevus võõrliikide ümber.

Hispaania õpetajad olid ette valmistanud grupitöö, mis pidi lõppema debatiga.

Grupid koosnesid eri riikide õpilastest ja igal töörühmal oli oma ametinimetus.

Peagi arutlesid pealetungivate võõrliikide mõju üle külg külje kõrval farmerid ja kasumiahned ärimehed, linnakodanikud ja rohelise liikumise pooldajad.

Iga rühma ülesanne oli oma seisukohad läbi mõelda, et järgmisel päeval omavahel väidelda nagu tõelises teledebatis.

Et lõpmatuseni tööd rügada ei saa, lõppes meie esimene koolipäev fotojahiga Igualadas. Seegi toimus gruppides.

Iga seltskond pidi linnas ringi jooksma ja õigetes paikades gruppi pildistama. See oli hea võimalus kaaslastega tutvuda ja Igualada linngi sai selgemaks.

Järgmisel hommikul oli üksjagu sagimist, sest kõik tegid viimaseid ettevalmistusi väitluseks.

Õpilased istusid ringis lavale ja vaidlus võis alata. Öeldakse, et vaidluses sünnib tõde. Meie tõeks oli palju ideid, kuidas lahendada nõnda keerulist probleemi nagu võõrliikide pealetung. Pärast debatti jäime isegi sõpradeks.

Paraku ei olnud meie sõprusel pikka iga, sest see oli meie seltskonna viimane ühine päev Hispaanias. Pärastlõunal sõitsime Masquefa linna, kus külastasime roomajate ja kahepaiksete varjupaika. Sealne loomaarst rääkis meile maailma võõrliikidest ja uudistasime nii sees kui väljas varjupaiga püsielanikke: kilpkonni, madusid, krokodille ja eksootilisi taimi.

Meie reisiseltskonnale oli Hispaanias jäänud veel vaid viimane ühine õhtusöök.

Lamba-aasta esimesel päikesetõusul hiivasime kohvrid bussi ja võtsime suuna Barcelona lennujaama. Nüüd ootas ees ainult kodutee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles