Urmas Hännile: Tõsi tõuseb, vale vaob

Urmas Hännile. Foto: PP

Vanuigi veel teada saada, et oled natsinärakas ja rassistiroju, ei ülenda meelt. Paraku selline mu tõeline pale on, kui võtta puhta kullana väidet, et inimese tegelikku olemust näitavad tema semud. Ehk ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise.

Äsjaste riigikogu valimiste valguses olen praegu kaheldamatult mestis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE), kelle juhatuse esimehe Mart Helme poolt oma hääle andsin. Kindlalt ja veendunult. Mida, nagu on selgunud, pean aina häbenema ja kahetsema, sest euroopalikke väärtusi jalge alla tallates minugi hääle toel parlamenti ratsutanud seltskond toob nüüd Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis teise maailmasõjani.

Ometi olnud hoiatavad märgid kaua enne valimisi selgelt nähtavad. Need olnud täheldatavad igaühele, kes oskas reformierakondlasest keeleteadlase Urmas Sutropi kombel hinnata Mart Helme kantavat väljakutsuvat Baieri-Tirooli elementidega pintsakut või taibata, et EKRE logo rukkilill ei sümboliseeri üldse erakonna põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist –, vaid viitab hoopis siitmaa rahvale võõraste ja tagurlike ideede kummardamisele.