Kaitseväe keskpolügoonil kokkuharjutav reservpataljon asub täna rünnakule. Enne lahinguid kohtus võitlejatega kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Reservpataljon asub Virumaal rünnakule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kaitseväe keskpolügooni metsas toimuv reservõppekogunemine Põhjanael on kolmas reservpataljoni tasemel õppus. Keskpolügoonile jõudis ligi viissada reservväelast esmaspäeva hilisõhtul.
Reservpataljoni ülema major Toomas Väli hinnangul on viis-kuus aastat tagasi ajateenistuses olnud reservväelaste moraal ja tahe väga kõrge.
“Kui nad värava taga kokku said, hõiskasid nad rõõmust. Ja tundub, et ka siin, metsas, on neil suur tahtmine koos õppida ning võidelda,” lausus reservpataljoni ülem major Väli.
Rakverest pärit reamees Aleksei Ivanov on reservpataljonis väga tähtis mees, nimelt just temast sõltub, kui kiiresti esmaabi haavatud sõduriteni jõuab. Õnneks ei ole paar päeva tagasi alanud reservõppekogunemisel sanitari-autojuhi abi vaja olnud.
“Viis aastat pole ma oma kunagisi ajateenistuse kamraade näinud, nii et pärast õppekogunemisele kutse saamist ei tekkinud küsimustki, kas minna või mitte,” ütles reamees Ivanov.
“Juba pikemat aega olen tahtnud metsa minna, aga kuidagi ei saanud. Nüüd on see tänu reservõppekogunemisele lõpuks tehtud,” naeris reservväelane.
Küsimust, kas õppekogunemisel osaleda, ei tekkinud ka reservohvitseridel, kellest enamik tuli kohale vabatahtlikult.
“Nemad tulid siia omast vabast ajast ning vabast tahtest, selleks et olla koos teistega metsas, et osa võtta õppusest. Ja ma arvan, et see on väga kindel vundament Eesti kaitseväele,” märkis kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kaitseminister ütles ka, et lisaks väljaõppele on tähtis veel õppustel valitsev meeleolu ja emotsioon, millega reservväelased tagasi koju lähevad. “Seeläbi kasvab toetus kaitseväele ja kaitsetahteline rahvas on kõige parem heidutus võimalikule vaenlasele,” sõnas Aaviksoo.
“Ma pean nägema, kuidas siin tegelikult läheb, eks igal pool on teadagi kitsaskohti, mida valitsuse tasemel peaks tegema või muutma, et asi paremini toimiks,” pidas kaitseminister oluliseks ka riiklikul tasandil huvi õppuste vastu.
Üks vabatahtlikest reservohvitseridest on pataljoni tulejuht reservnooremleitnant Ilmar Raag, kelle jaoks algas õppekogunemine juba aprillis. Eelmisel nädalal aga tuletas ta koos teiste reservtulejuhtidega suurtükiväepataljoni kaitseväelaste juhtimisel meelde kaugtule tellimise aluseid.
Nooremleitnant Ilmar Raagi tegevustest sõltub see, mis suunas ning kui täpselt hävitab suurtükkide kaugtuli vastase.
“Kaugtuleüksuste tähtsus on väga suur, aga jalaväelaste vaprus on Eesti puhul samuti hästi oluline,” ei tahtnud Raag oma rolli lahingutegevuses üle tähtsustada.
Reservpataljoni õppekogunemine Põhjanael koosneb kolmest faasist. Käimasolev kolmas faas, mille käigus liitus ohvitseride ja allohvitseridega ka reakoosseis, algas pühapäeval ning jätkub kaitseväe keskpolügoonil kuni 18. septembrini. Kogu pataljoni staap on komplekteeritud vabatahtlikest reservohvitseridest.