Viimastel päevadel merelt puhuv tuul on Pärnu randa uhtunud väikesi vähisarnaseid loomi, keda märgates jalutajad õigusega küsivad, kes need sellised on.
Meri uhub Pärnu randa krabisid
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
27. märts 2015, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadurid kinnitasid, et need on Pärnu rannavetesse alles hiljuti ilmunud harilikud rändkrabid, kuid Läänemeres registreeriti esimene isend juba 1936. aastal.
Rändkrabi on võõrliik, kelle päriskodu on Atlandi ookeani riimveelistes rannikuvetes, kuid tänu heale kohastumisvõimele on liik hakanud levima üle maailma, kusjuures leviku põhjustajana nimetatakse laevandust ja austrikasvandusi.
Mullu kirjutas Kristiina Nurkse Tartu ülikoolis magistritöö hariliku rändkrabi ehk harrise mudakrabi kohta.
Liigi ladinakeelne nimi on Rhithropanopeus harrisii, mistõttu liigil on eesti keeles teinegi nimi, harrise mudakrabi.
Nurkse magistritööst selgub, et hea toidu olemasolul ja liigi mitte väga tiheda asustuse korral kasvavad rändkrabid üsna suureks. Muidu mehe pöidlaküüne suurused loomakesed võivad kosuda, nii et nende seljakilbi laius võib ulatuda 26 millimeetrini.
Neil päevil Pärnu rannas ringi komberdanud rändkrabid, keda jalutajad pildile jäädvustasid, olidki arvatavasti oma liigi suuremat sorti eksemplarid.
Mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev ütles, et uut on teada Pärnu lahte ja jõkke tunginud rändkrabide kohta niipalju, et neid on avastatud ahvenate seedekulglast, mis tähendab, et vähemalt ühe meie vete olulise kala jaoks on merepõhja ilmunud uus toit.
Samuti on kajakad ja isegi varesed avastanud kaldale uhutud rändkrabid.