Ettevõtjate kõrgenenud huvist Pärnu plaaži vastu annab tunnistust tõik, et sel aastal laekus linna korraldatud rannakaubanduse konkurssidele rekordarv pakkumisi.
Pärnu rannas kaubitsemise vastu on rekordiline huvi
10. aprill 2015, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Nii palju pakkujaid kui tänavu ei ole meile Pärnu ranna müügipunktide pidamiseks varem tulnud,” tõdes Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Aare Raev.
Et pakutavatele müügikohtadele oli pretendeerijaid palju, kerkisid rendihinnad mõne kioski enampakkumisel suisa neli korda.
Nii oli üks ettevõtjaist nõus maksma 11ruutmeetrise müügikioski eest suveperioodil 7800 eurot. Kioski algne kolme kuu rendihind oli aga 2000 eurot.
“Ei” kandekaubandusele
“Konkursiga läks suveks rannas välja viis kioskit, mitu müügiala ja üks jäätisekiosk,” täpsustas Raev.
Need kõik on statsionaarsed teenuseid või jooki-sööki pakkuvad kohad, kus töötab kiosk – ettevõtja enda paigaldatud või linna oma – ega toimu müüki liikuvalt aluselt.
Nimelt ei luba linn kesklinnas ega rannas kandekaubandusega tegelda. Jäätisekastidega tohivad plaažil ringi liikuda ainult need müüjad, kes esindavad jäätisefirmat, millel on rannas müügikiosk, mitte isehakanud kommersandid.
“Linn on võtnud seisukoha, et ei luba südalinnas ega rannas suvel kandekaubandust üsna lihtsal põhjusel: see tekitaks ebavõrdset konkurentsi. Kui üks maksab kioski kasutamise eest kõrget rendihinda, ei saa linn lubada teist ettevõtjat selle kioski kõrvale haagisest näkse müüma,” selgitas Raev.
Piirangu mõte on hoida mereäärse kauplemisala üldmuljetki.
Kui ajutise loomuga müügipunkte ja toitlustuskohti tekiks plaažile liiga palju, ei oleks see silmale kena ega kokkuvõttes kasulik kaupmeestelegi.
Raev ütles, et kui inimeste meelest jääb olemasolevatest müüjatest rannas väheks või pakutava söögipoolise valik kasinaks, saab linn oma otsuse üle vaadata ja kaaluda kandekaubanduse lubamist. “Kuid saabuval suvel jääb kehtima eelmisel aastal vastu võetud otsus reguleerida rannas kaubitsemist. Nii on aus nende suhtes, kes juba rannas tegutsevad ja on võitnud avaliku konkursi,” põhjendas ta.
Hea maine ärgitab äri
Ehkki pakkujaid oli oodatust rohkem, läks suurem osa müügikohtadest ettevõtjatele, kes varemgi on Pärnu rannas suviti kaubelnud. Konkurssidel proovisid teiste seas õnne Pärnu söögikohad, näiteks kohvik-restoran Piparmünt ja kohvik Fookus, mis kaalusid varianti suveks randa laieneda.
Ent nagu enampakkumiste puhul ikka sai võitjate valimisel määravaks hind.
“Jahutamaks ettevõtjate entusiasmi ja toomaks neid maa peale tagasi, võin öelda, et rand ei ole kullakaevandus, kus igaüks ratsa rikkaks saab. Kümme aastat rannas tegutsenud ettevõtjate sõnul teenitakse seal suve peale kaks–kolm nädalat,” toonitas Raev.
Pikaajalise rannakaubanduse kogemusega äripidajad ütlevat sedagi, et tavaline on üks suvi plaažil teenida ja kaks järgmist suve omadega nulli tulla.
Millega siis ettevõtjate kõrgenenud huvi Pärnu ranna vastu seletada?
Raevu arvates on selle taga mitu asjaolu. Esiteks käib Pärnust suviti rohkem rahvast läbi kui mõne aasta eest. See pole laest võetud hinnang, vaid nii näitavad uuringud.
“Eelmine aasta tellisime uuringu, kus mobiilse positsioneerimise kaudu vaatasime rannaalal inimeste arvu, seda viimase kolme suve võrdluses. Nii tõid mullu augusti kaks lõpunädalat meie randa üle 60 000 külalise,” tõi Raev näite. Tema sõnutsi on Pärnu kui kuurortlinna maine viimase kolme aastaga kõvasti paranenud. “See omakorda tekitab ettevõtjais usaldust piirkonna vastu ja tahtmist siia panustada,” kinnitas Raev.
Et Pärnu on jõuliselt arenenud, meelitab ligi turistegi, kelle silmis on Eesti suvepealinn ihaldusväärne sihtkoht.
Vastamaks paremini nii kohalike kui linnakülaliste ootustele, on linn uurinud, mis peaks inimeste arvates Pärnu rannas muutuma. Vastustest on kõlama jäänud soov saada plaažiäärsetelt toitlustajatelt senisest kvaliteetsemat kehakinnitust.
Raevu kinnitusel jagati küsitluste tulemusi konkurssidel kandideerinud ettevõtjatega. “Loodetavasti võetakse ootusi arvesse ja nii teenuste kui toidu kvaliteet rannas paraneb,” avaldas ta lootust.
Söögi-joogi müüjate, rannatoolide laenutuse, minigolfi, surfivarustuse, SUP-laudade, vesijalgrataste ja kanuude rendi kõrvale on randa sel suvel oodata uusi teenuseid.
Näiteks pakub üks toitlustuskohtadest võimalust mängida toasuurusel piljardilaual jalgadega piljardit (inglise keeles footpool). Ja ärgem unustagem linnalehmade projekti raames Tervise Paradiisi taha valmivat 600meetrist matkarada, mille kasutamine on kõigile prii.