Fortum lülitus Pärnu soojusvõrku

Koostootmisjaama seadmestikku jälgitakse operaatoriruumist, kus praegu on operaatorite kõrval veel seadistajadki. Foto: Ants Liigus

Aktsiaseltsi Fortum Termest Pärnu koostootmisjaam lülitas end eile linna sooja vee võrku. Samuti on jaam hakanud tootma elektrienergiat, mida Fortum müüb vahendajafirma kaudu elektribörsil.

“Nüüd võime tõesti ette kanda, et Pärnu elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam on linna soojusvõrku lülitatud ja kogu soe vesi tuleb linlastele uuest jaamast,” ütles Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut. “Varem linna soojaga varustanud Suur-Jõe tänava keskkatlamaja on tänaseks (eilseks, toim) soojavõrgust lahti lülitatud.”

Suurjõe keskkatlamaja ja veel kaks tipukatlamaja, mis varem Pärnut soojaga varustasid, jäävad reservi puhuks, kui koostootmisjaamas tekib seisak mõne suure avarii tõttu või kujuneb talv sedavõrd külmaks, et koostootmisjaama võimsusele peab vanadest katlamajadest jõudu juurde ammutama.

“Arvestame, et kogu kütteperioodil tuleb reservkatlamajad tööle panna paariks kuuks, ülejäänud aja suudab koostootmisjaam Pärnu soojaga varustamisel toime tulla,” rääkis Nuut.

Kolm kuud häälestusaega

Samal ajal pole Pärnu koostootmisjaama ametlikult veel üle antud, sest ülikeeruline, tänapäeva tipptehnoloogial põhinev seadmestik vajab häälestamist, pisivigade leidmist ja kõrvaldamist ning optimaalse küttereþiimi otsimist.

Koostootmisjaama juhataja Eduard Enns selgitas, et seadmed üksikult on juba katsetatud ja häälestatud, kuid süsteemi tervikuna käivitamise järel tuleb kõik uuesti läbi teha, nägemaks, kuidas tehnoloogiline tervik töötab.

Selleks on jaamas kohal nii elektriturbiini kui küttekatla tarnijad ja kogu tootmisprotsessi automaatikaseadmed valmistanud firmade spetsialistid.

“Eesmärk on jõuludeks kõik võõrad koju saata, jaam tervikuna ehitajatelt vastu võtta ning omapead edasi elama hakata,” sõnas Enns. Lisades, et ilmsiks tulnud vead on kõrvaldatavad ja siin-seal tuleb lisada turvaelemente tööõnnetuste vältimiseks, kuna kohe ei osanud ehitajad seda märgata.

Suurem osa ehitajatest on koostööjaamast lahkunud. Pooleli olevana torkab jaama territooriumil silma vaid õueala, millest osa on asfalditud, osa ootab mustkatet.

Jaam ise elab aga töörütmis.

Iga päev sõidab jaama väravast sisse ligikaudu veerandsada rekka’t – just nii palju koormaid turvast ja hakkpuitu kulub hiigelkatla ööpäevaseks kütmiseks. Jaamahoone kõrgematest korrustest ühel undab turbiin, kus generaator toodab elektrit. Operaatorite toas istuvad tšehhid, soomlased ja kohalikud operaatorid, jälgides monitoridelt eri seadmete ja kogu jaama töö kulgu, kusjuures need, kes jäävad tööle pärast jõulegi, on ikka veel praktikandirollis.

Parimad tehnoloogiaseadmed

Pärnu koostootmisjaam on linna kõigi aegade keerulisim ehitus, mis läks maksma 70 miljonit eurot ehk üle miljardi krooni. Ehitusega alustati üle kahe aasta tagasi. Eestis on varem valminud kaks analoogset jaama, üks neist Mäol ja teine Tartus.

“Arvatust odavamaks kujunenud üldehituse arvelt hoidsime kokku kümmekond miljonit eurot, kuid turbiini ja katla olime tellinud varem, kui hinnad langema hakkasid, ja sealt kokkuhoidu kahjuks ei tulnud,” rääkis piirkonnajuht Nuut Pärnu koostootmisjaama kohta.

Katel maksis ligemale 400 miljonit ja turbiin 130 miljonit krooni.

“Fortumi koostootmisjaamas on parimad kättesaadavad tehnoloogiaseadmed, mis sooja ja elektri tootmiseks Eestisse tarniti,” kinnitas Pärnu jaama juhataja Enns.

Koostootmisjaam peaks ennast ära tasuma kümmekonna aastaga ja selle ekspluatatsiooni aeg on jaama juhtide kinnitust mööda umbes veerandsada aastat.

Fortum Termest on Fortum OY kontserni kuuluv Soome riigi osalusega firma, mis on üks kahest Põhjamaade suuremast energeetikaettevõttest.