Toomas Erm kollektsioneerib kõhutunde järgi

Vändra kollektsionäär Toomas Erm näitab valikut oma suitsupakkide kogust. Foto: Urmas Luik

Veel sügaval nõukogude ajal, 1977. aastal mõtles tollal postmarke kogunud Vändra mees Toomas Erm teha eksperimenti. Tal oli vahetuse teel saadud mõni Hitleri näopildi ja mõni “Eesti Vabariigi” märkega postmark.

Ühe Hitleriga ümbriku pani Erm posti Paidest, ühe Vändrast ja ühe Pärnust. Saatjaks märkis: Hitler, A Pärnust Sääse tänavalt.

„Tahtsin teada, kuidas sellesse suhtutakse. Midagi ei juhtunud, templid löödi rõõmsalt peale,“ meenutas Erm. Neid ajastule vastuoluliste märgistustega ümbrikke peab ta oma kogu kõige erilisemateks.

Vändra raamatukogus on praegu septembri lõpuni huvilistele vaatamiseks väljas Ermi suitsupakkide kollektsioon, varem on ta sealsamas esitlenud oma loteriipiletite kogu ja peagi, veel enne euro tulekut loodab raamatukogu näidata tema rahakollektsiooni.

“Ma ei ole spetsialiseerunud ühegi asja peale. Olen nagu rott, vean kokku kõike,” muheles Erm.

Nagu tavaliselt sai Ermi huvi kollektsioneerimise vastu alguse lapsena postmarkidest. “Kooli esimestest klassidest juba. Ema andis hoogu juurde, ta ostis mulle marke ja siis sain vahetada neid kaaslastega Kergu koolis, kus käisin seitse klassi,” jutustas mees.

Järvakandi keskkoolis tulid markide kõrvale mündid ja paberrahad. Hiljem on lisandunud triikrauad, lambid, kellad, postkaardid, tikutoosid, õllekannud, vanamööbel.

“Käisin Pärnus kokkutulekutel ja seal müüdi-vahetati igasugu asju, aga nüüd on asi harvaks jäänud. Kurtnas olen käinud vanasõidukite osade laadal, seal müüakse absoluutselt kõiki asju. Olen vaadanud, mis meeldib, ja kui rahakott kannatab, olen ostnud,” rääkis Erm.

Praegu huvitab meest kõige rohkem Saksa sõjaväe teema: märgid, postkaardid-kirjad ja eritemplid. “Mul isa oli Saksa sõjaväes, ehitas kindlustusi Sinimägedes, päris rindel ta ei olnud,” põhjendas ta.

Vändra raamatukogus nähtavatest suitsupakkidest osa on korjanud poeg Priit, osa pärineb ühelt kunagiselt kogujalt ja osa on Erm laatadelt ostnud või vahetanud.

Erm märkis, et suitsetas järjepanu 38 aastat ja jättis kümme aastat tagasi päevapealt maha. Neid pakke, mida ta ise toona tühjaks pahvis, kogus siiski ei leidu.

“Kooliajal sai seda, Parašütisti, isa pakist salaja näpatud,” muigas ta, viidates langevarjuri pildiga pakile.

Kogus olevad suitsupakid pärinevad nii Vene ajast kui sõjeelse Eesti riigi päevilt. Saksa-aegses Karavanis on praegugi originaalsisu, kogusse kuulub ka Vene aja tubakapakk.

Erm ei tea peale enda kedagi teist, kes vanu suitsupakke koguks. Kuigi kallis hobi see rahade kogumisega võrreldes tema sõnutsi pole.

“See oleneb margist, kas on haruldasem või igapäevasem. 50-100 krooni küsitakse paki eest,” nentis Erm.

Peale suitsupakkide on Vändra mehe kogus ja väljapanekul raamatukogus näha vanu välgumihkleid.

Loteriipiletid aga on sõjaeelse Eesti aegsed ja peegeldavad toonast eluolu. Enamik on malevkondade või seltside omad, nende seas Kaitseliidu Paistu malevkonna, Punase Risti, Nehatu rahvamaja, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti kirjanike liidu, Eesti põllumeeste seltsi, üleriigilise lastehoolekande keskkorralduse või Vabadussõja mälestamise komitee loteriipiletid. Enamiku peavõit on tolle aja kohta märkimisväärne: kas miljon senti või 10 000 krooni.

“Loteriipileteid ma olen laatadelt saanud vähe, tavaliselt on olnud mutikestel piiblite vahel või mõni toob, et leidis kodunt,” rääkis Erm.

Peale vanade on Erm kogunud nüüdisaegseid loteriipileteid ja enda sõnutsi nendega võitnudki.

“Kõige suuremad võidud on olnud kaks korda Bingo lotoga 1000 krooni,” meenutas ta.