Juhtkiri.: Maha pandi ajalooline märk

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Aktsiaseltsi Fortum Termest koostootmisjaama lülitamine Pärnu linna sooja vee võrku ja alanud elektritootmine on mõlemad ajaloolised märgid, mis meie linnas maha pandud. Elektritootmise ajalugu Pärnus on saanud väärika järje.

Üle miljardi krooni maksma läinud jaam on linna ajaloo kõige keerulisem ehitus, mis võttis kaks aastat aega. Koostootmisjaamas on parim tehnoloogia, mida sooja ja elektri tootmiseks saab kasutada. See on oluline sõnum, mis läheb ajalukku.

Pärnu linnavolikogu otsustas elektrijaama ehitamise linna tapamaja kõrvale 16. veebruaril 1907. Kokkuhoiu mõttes ehitas linn hoone ise ja kogumaksumus tuli 65 000 rubla.

Juuni algul hakati vedama elektriliine ja 20. oktoobril 1907 algas Pärnus elektri tootmine. Linnatänavaid valgustas 69 elektripirni, sellega olime esirinnas kogu impeeriumis.

Juba 1908. aastal ehitati elektrijaamale juurdeehitus: akupatareid andsid voolu tippkoormuse ajal. Elektrituled lõid särama rannasalongis ja supelasutuses.

29. septembril 1910 otsustas volikogu ehitada uue elektrijaama (valmis sügisel 1911), kuna senine võimsus oli ammendunud. Pole tarvis lisada, et kasutati tehnika viimast sõna nagu 100 aastat hiljemgi.

Juba 1912. aastal mindi Pärnus lõplikult üle tänavate valgustamisele elektriga, valgust tõi linna 355 laternat. Ilmasõja eel oli tänavatel 425 pirni ja 515 abonendile andis valgust 9630 elektripirni.

Kuna koostootmisjaam kasutab kütteks freesturvast ja hakkpuitu, peaks kodumaine ahjutoide võimaldama tarbijale sooja vett sõbraliku hinnaga.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles