Fotograaf Andres Ennok, kes viimased kaheksa aastat on peamiselt loodust pildistanud, läks 17. septembril jooksuaegseid põtru pildistama, aga kohtas Tahkuranna vallas Tolkuse raba servas metsateel jalutavat hunti.
Sihtis põtra, aga tabas hundi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
29. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Hunti olen ammu pildistada tahtnud, aga seda looma näeb väga-väga harva,” jutustas Ennok. “Hunt seisis teede ristumiskohas ja vaatas minuga tõtt. Tõstsin kaamera ja aina pildistasin. Ühelt maalt hundi kannatus katkes ja ta lonkis kergel sörksammul minema. Langetasin kaamera ja nautisin ta eemaldumist.”
Kuid loodusel oli fotomehele teinegi üllatus varuks.
“Olles veidi rahunenud, märkasin äkki põllul liikumist ja - oh seda õnne! - teine hunt veel,” rääkis Ennok. “Hakkasin uuesti pildistama, lootes, et loom peatub ja ma saan mõne kaadri küljelt. Tuli mõte, et ulun hundi moodi. Ulusin ja susi jäi seisma, vaatas otse minu poole ning läinud ta oligi.”
Alles nüüd tundis Ennok, kuidas adrenaliin temas möllas.
“Mulle oli tähtis, et saavutasin temaga silmside ja sain ta pildistatud,” ütles Ennok. “Ühes olen nüüd veel kindlam kui varem: me peame õppima nende loomadega koos elama, kuigi huntidele normaalseid elutingimusi jääb inimtegevuse tõttu järjest vähemaks. Sellepärast kipuvadki hundid murdma lambaid ja õuekoeri.”
Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni eest eelmisel aastal huntide tekitatud kahju hüvitamise taotlusi. Ainult 29 000 krooni taotletakse hüvitust karude ja 20 000 krooni ilveste põhjustatud kahju eest.
Hunte arvatakse Eesti metsades praegu elavat 150-200. 2009. aasta sügisene seire pakub 270 isendit, 2008. aastal loendati riigis 135 hunti.
Üldine seisukoht on, et hunte ei peaks Eestis olema üle 200 ega alla 100.
Huntide suhteline vähesus ja nende tekitatud majandusliku kahju ulatus näitavad, kui ohtliku loomaga siiski tegemist on, võrreldes meie ülejäänud suurkiskjatega.
Karude arvuks Eestis pakub keskkonnateabe keskus 700. Ilveseid loendati 2008. aasta seiretulemuste põhjal 760.
Samal ajal taunisid näiteks Eesti ökoturismi suuremad arendajad keskkonnaameti jaanuarikuist otsust lubada senisest veel rohkem hunte küttida.
Samuti on osa hundiuurijaid seisukohal, et vähe hunte on loodusele tervikuna kahjulik, kuna hundid murravad eelkõige nõrku ja haigeid sõralisi. Peale selle on suu kaudu marutaudi vastu vaktsineeritavate rebaste ja eriti kährikute arvukuse hüppelise kasvu pidurdajad ilveste kõrval hundid.
Jahimehed iseloomustavad hunte aga halastamatute kiskjatena, kes õpetavad oma poegi murdma lambakarjades tapatööd korraldades.
Mullu tapeti Eestis 108, tunamullu 156 hunti.
Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson avaldas arvamust, et Pärnumaa metsades liigub 40-50 hunti ehk ligi kaks korda rohkem, kui võiks.
Keskkonnateabe keskuse 2010. aasta ulukiseire aruande järgi lasti mullu Pärnumaal maha 21, tunamullu 26 ja ülemineval aastal kaheksa hunti.
Et hundid on väga rändava iseloomuga, siis üks viise nende arvukust hinnata on pesakondade loendamine. Mullu teati Pärnumaal elavat neli soepesakonda, tunamullu seitse ja 2007. aastal viis. Eestis loendati möödunud aastal 26 ja 2008. aastal 32 hundipesakonda.