50 aastat ajaloodokumendist Balti riikide toetuseks

Andres Herkel Foto: Peeter Langovits

Tahan juhtida tähelepanu unustuse hõlma vajunud dokumendile, milles mõisteti hukka Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus.

Nimelt võttis Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee (ENPA) 50 aastat tagasi, täpsemalt täna, 29. septembril 1960. aastal vastu resolutsiooni ”Olukorrast Balti riikides nende Nõukogude Liidu koosseisu vägivaldse inkorporeerimise 20. aastapäeval”.

Dokumendis öeldakse, et asetleidnud anneksioon ei arvestanud rahva soovidega. Väljendatakse sümpaatiat Balti rahvaste kannatuste suhtes ja juhitakse tähelepanu tõigale, et meie riikluse de jure kestmist tunnustab enamik vaba maailma valitsusi.

Samuti kutsutakse dokumendis liikmesriikide valitsusi kaasa aitama eestlaste, lätlaste ja leedulaste kultuuri ja keele säilimisele paguluses.

Resolutsiooni esitas assambleele Taani konservatiiv Marie Antoinette von Lowzow (1899-1985). Lõpphääletusel toetas seda 65 liiget, vastuhääli ei olnud, kuid neli liiget loobus hääletamast.

Meenutame, et 1960. aasta sügisel oli Euroopa Nõukogul ”kõigest” 15 liikmesriiki. Siiski kuulusid tollasesse seltskonda vaba Euroopa juhtriigid. Euroopa Nõukogu asutajad (1949) olid Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Rootsi ja Suurbritannia. Samuti olid 1960. aastaks liitunud Kreeka, Türgi, Island, Saksamaa ja Austria.

Enne Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist naasis ENPA sama teema juurde veel kahel korral, vastavalt 1963. ja 1987. aasta resolutsioonis. Samasse ritta lisandub Euroopa Parlamendis 1983. aastal vastu võetud resolutsioon ”Olukorrast Eestis, Lätis ja Leedus”.

Meil on põhjust neid dokumente tunda ja olla tänulik tollastele poliitikutele, kelle hääl vabas maailmas meid ühemõtteliselt toetas.

Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www. herkel.net.