Kommentaar: Kalifaadi sünd ja selle kasutamine

Leningradi oblastis avati Vladimir Putini büst, kus teda kujutatakse Rooma keisrina. Foto: Reuters

Võidu 70. aastapäeva varjus tähistati naabrite juures ka Vladimir Putini võimulolemise 15 aastat. Sellega ühenduses ilmunud kokkuvõtetest torkab valusalt silma, kuidas Venemaa julgeolekupolkovnik ja tema meeskond mängisid kaasa USA presidendi George W. Bushi välispoliitika suunamisel sinna, kus oli garanteeritud sohu vajumine, ja pikaks ajaks.

Alustaks sellest, et Putini eelkäija Boriss Jeltsini viimaseks lubaduseks Läänele jäi sõjabaaside äratoomine Moldovast ja Gruusiast 2002. aasta lõpuks. Aasta varem aga tabas USAd rünnak kaksiktornidele, järgnes kallaleminek Afganistanile, mille valitsus keeldus välja andmast Osama bin Ladenit. Selle mehe kättesaamiseks okupeeriti sõjaga kogu riik. Osama ise tapeti teadu erioperatsiooniga kümme aastat hiljem naaberriigis. Mõistagi oli sõjaks kaugel vaja baase. Neid lääneriigid saidki Kremli kaasabil ja jätsid tänutäheks nõudmata Jeltsini antud lubaduse täitmist. Seega eelistati huvidele Euroopas huvisid Aasia pärapõrgus.

Teada on seegi, et USA-le Afganistanis appi rutanud Saksamaa avastas ehmatusega: ameeriklased ei tea, mida pärast Osama tabamist edasi teha, ja võtsid enda õlule Afganistani uusriikluse korraldamise. Paari kuu pärast jõudis ameeriklastele kohale, et asi on tõsisem. Ent tasub lisada, et just Putin soovitas Bushil loobuda Talibani kaasamisest loodavasse üleminekuvalitsusse. Mõistagi oli teisigi samamoodi arvajaid, ent fakt on, et selle otsuse tulemus on siiani jätkuv sõda Afganistanis.