Jaanus Marrandi: Maarahva kongressist nii ja teisiti

Jaanus Marrandi
, Riigikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Marrandi.
Jaanus Marrandi. Foto: PP

Veel enne ärkamisaega, 19. sajandi esimeses pooles nimetasid eestlased end maarahvaks. Seega oli tollal iga eestlasi puudutav üritus otsekohe maarahva asi.

Eestlaste enesetunnetus oli muidugi oluliselt muutunud 1994. aastaks, kui toimus esimene maarahva kongress. Ometi võis reformisegadustes muserdatud maarahva jagada iseseisva talupidamisega alustanuteks, uute põllumajandusettevõtete töötajateks ja suhteliselt väikeseks osaks, kes teenis leiba muul moel.

Tollane maaelu võrdus üsna üheselt põllumajandusega, mis sel alal tegutseva ligi 200 000 inimesega ühtviisi oli ebakindla tuleviku tõmbetuulte käes. Riigi tugi jäi pea olematuks. Nii kutsus maarahvas oma organisatsioonide ja omavalitsuste kaudu kongressi kokku. Aastatel 1994-2001 korraldati neli maarahva kongressi, mida minu hinnangul võib kodanike komiteede liikumise kõrval pidada Eesti kõige tõsiselt võetavamaks kodanikualgatuseks.

President Arnold Rüütli vedamisel loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutus võttis vahepeal üle maarahva kongressi ideestiku, korraldas mitu maaelufoorumit ja püüdis pakkuda lahendusi. Maarahva kodanikuinitsiatiiv jäi soiku majanduskasvu aastatel ja muidugi Euroopa abiraha toel, kui elu selgesti edenes.

Maarahvas vajab ausat suhtumist

Majanduskriis lööb esimese hooga ja kõige tugevamini tundlike elualade pihta, olles nii vajutanud oma pitseri maainimeste elujärjele. Sestap on juba üle aasta räägitud vajadusest maaelufoorumi järele. Kahetsusväärselt pole eri maaeluorganisatsioonid suutnud leida ühist jõudu, et vanas heas vaimus kongress kokku kutsuda.

Otse loomulikult leiavad aga erakonnad valimiste lähenedes üles kõik head mõtted, mis natukenegi kasu võivad tuua.

Nii on maarahva V kongressi rakendanud oma vankri ette Keskerakond, mis häbi tundmata on kaaperdanud kogu kongressi idee alates blankettidest ja lõpetades erakonna juhatuse määratud eestvedajatega.

Seega on maarahva maaelupoliitilisest algatusest saanud tavapärane erakonnapoliitiline algatus. Loomulikult tuleb iga erakonda tunnustada soovi eest aktiivselt maaeluga tegelda. Teisalt saab juba praegu väita, et vaatamata esinejate ja osalejate esinduslikkusele, jääb kongressi suurimaks saavutuseks selleni liikumise protsess koos toimumise faktiga.

Sellisena täidab ettevõtmine kindlasti korraldajaerakonna lootusi-ootusi, aga tegelikku abi maaelu arengule ja maal elavatele inimestele on väga vähe. Enamgi: parteipoliitika tõttu kujuneb kongressi meediakajastus palju tagasihoidlikumaks, kui võiks, ja seal välja käidud head ideed saavad omakorda külge parteilise märgi. Paraku on see Eesti reaalsus.

Kui korraldajad oleksid tahtnud tõepoolest maaelu heaks tulemuslikult tegutseda, pidanuks nad järgima maarahva kongressi algpõhimõtet. Praegu jääb mitu maaeluorganisatsiooni kas kõrvale või osaleb ebalevalt. Samuti ei ole tänapäevast ja üsna liigendatud maarahva huvi võimalik enam käsitleda 1994. ega 2001. aasta võtmes.

Maaelu arengu aruanne

Pole kahtlustki, et maaelu vajab pidevat käsitlemist ja lahenduste otsimist. Maarahva kongressi mõtte alusel tegutses omal ajal Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, millest nüüd on saanud Eesti Koostöö Kogu, mis koostab inimarengu aruandeid.

Mulle meeldib väga maaülikooli ettepanek, mida on toetanud presidentki, et koostöö kogu võiks igal aastal koostada Eesti maaelu arengu aruande.

Koostöö kogu egiidi all panustaksid maaülikooli teadlased aruandesse, mis oleks tänuväärt materjal nii maainimestele kui poliitika planeerijatele.

2009. aasta inimarengu aruanne püstitas tõsised maaelu probleemid. Mis põhjusel on Eesti Euroopas eelviimasel kohal inimeste sissetulekute piirkondlike erisuste poolest? Miks saab liigitada üle poole Eesti territooriumist ääremaaliseks? Lisame siia Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika uue perioodi valikud ja ongi teemad olemas.

Igasugune arutelu tuleb kindlasti kasuks, aga kellelgi pole õigust monopoliseerida maarahva esindamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles