/nginx/o/2018/03/27/7731027t1h6ea3.jpg)
Eesti metallraha ehk kroone ja sente on ringluses kokku ligi 456 miljonit tükki, kogusummas umbes 155 miljonit krooni. Eurole üleminekuga tuleb need mündid kokku korjata ja kuna koguseliselt on neid palju – üle 1000 tonni, oleks mõistlik seda tegevust ajaliselt hajutada.
Selleks, et võimalikult palju ringluses müntidest kokku korjata juba enne euro tulekut, saavad alates oktoobrist kõik eraisikud oma mündid panka tuua ja enda kontole kanda. Nii müntide lugemine kui oma kontole kandmine on tasuta.
Mõistlik oleks oma mündid panka viia juba oktoobris-novembris. Hiljem, detsembris on pangakontoris tavapärasest rohkem kliente, kuna siis on eraisikutel võimalus vahetada oma kroonid sularaha ametliku kursiga ja teenustasuta eurode vastu. Peale selle saab samal ajal euromüntidega tutvuse tegemiseks osta Eesti euromüntide stardikomplekte ja ettevõtetele hakatakse kaaseeljaotuse korras väljastama eurosid.
Kuigi münte saab panka viia hiljemgi, soovitame seda teha lähiajal. Kui detsembris on kontorites rohkem külastajaid, siis alates jaanuarist hakkavad pangad seadistama oma mündilugemismasinaid eurode lugemiseks ja siis nõuab kroonimüntide äraandmine juba tublisti rohkem aega.
Kui toote oma mündid panka, soovitame kaasa võtta ka kodus hoiustatavad paberkroonid, et raha sama pangaskäiguga kontole panna. Kontole hoiustatud sularaha vahetatakse aastavahetusel automaatselt, keskkursiga ja teenustasuta eurodeks. Nii saab eraisik mugavalt eurole üle minna ega pea planeerima lisarahavahetust.
Kui jagada ringluses müntide arv Eesti elanike arvuga, saame tulemuseks 340 münti. Igaühel tasuks teha eksperiment ja püüda korjata kokku kõik kodus olevad mündid: nii hoiupõrsastest, taskutest, kapi pealt ja alt kui lauasahtlitest ning kontrollida, kas teie vastate statistilisele keskmisele. Tasub vaeva: 340 mündi väärtus on keskmiselt 115 krooni ja leibkonna peale koguneb arvestatav summa.
Loomulikult ei ole realistlik kõikide kroonimüntide kokkukogumine. Osa münte on kas hävinud, kadunud või turistide taskus Eestist välja rännanud. Samuti soovib nii mõnigi jätta endale kroonimünte mälestuseks. Seni eurole üleläinud riikide kogemus näitab, et kogutud on veidi üle poole müntidest. Kuna kroonimündid on suhteliselt väikse nominaalväärtusega, oleme Eestis seadnud eesmärgi koguda enne eurole üleminekut kokku 50 protsenti müntidest.
Münte saab alates tänasest annetada “Teeme ära - minu Eesti” abil ka Toidupangale. Toidupank jagab muidu hävitamisele minevat toitu puudust kannatavatele inimestele. Otsige kauplustest heategevuslikke kogumiskaste!
Kõigepealt tuleb öelda, et pangaklientidele on üleminek tehtud lihtsaks. Aktiivsed pangakliendid, kes hoiavad raha kontol, ei varu suuri summasid sularaha koju ja maksavad iga päev pangakaardiga, ei pea tegema euro tulekuks erilisi ettevalmistusi.
Kontol kroonid vahetab pank 1. jaanuaril juba ise teenustasuta ja keskkursiga eurodesse. Need, kes eelistavad sularaha, saavad alates 1. detsembrist pankades kroone teenustasuta ja ametliku kursiga eurodeks vahetada. Ametliku kursi kohaselt saab ühe euro 15,6466 krooni eest ja see ei muutu enam kunagi: oma kinnituse andsid kursile 13. juulil 2010 Euroopa Liidu riikide valitsus- ja rahandusjuhid.
Euro kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ega muude juriidiliste dokumentide järjepidevust ega tingimusi ega vabasta võetud kohustuste täitmisest, samuti ei anna õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada.
See puudutab ka intresse, kui teil on näiteks sõlmitud kroonihoius, mille aastaintress on neli protsenti, arvutatakse hoiusesumma küll eurodesse, kuid intress jääb lepingu lõppemiseni endiseks. Kroonilaene hakatakse tagasi maksma eurodes: laenusummad arvutatakse ümber samamoodi ametliku kursi järgi ja pankade poolt tasuta.
Alates 1. jaanuarist on makseid võimalik teha vaid eurodes. Hoiustel olev raha arvutatakse ametliku kursi alusel (15,6466 krooni euro kohta) ning tasuta eurodesse ja kõik pangaülekanded hakkavad toimuma eurodes. 31. detsembril 2010 on pankades tavaline arvelduspäev (viimane kliiring ehk tasaarvestus on kell 18), mis tähendab, et pärastlõunalgi saate veel pankadevahelisi makseid teha.
Kroonilt eurole “ümberlülitumisel“ on pangasüsteemid (internetipank, makseautomaadid, teleteenused, telefonipank, mobiilipank) osaliselt suletud. Teenused hakkavad samm-sammult taastuma 1. jaanuaril, esimeste seas on näiteks internetipangas võimalik vaadata kontojääki eurodes ja algatada pangasisesed maksed.
Vältimaks pangasüsteemide ülekoormust, pole soovitav kohe, aasta esimestel tundidel uudishimust oma internetipanka siseneda, vaid teha seda siis, kui tekib tõesti vajadus tehinguid teha. Niipalju raha, kui teil oli pangakontol kroonides, saab ametliku kursi järgi olema ka eurodes. Näiteks 12 000kroonine hoius muutub 766,94euroseks.
Kõik Eesti ligi 25 000 kaarditerminali ja kassasüsteemi vajavad euro tulekul ümberseadistamist, kuid tõrked kaardimaksetes peaksid olema minimaalsed. On võimalik, et kõik kaarditerminalid ei ole kohe pärast keskööd valmis eurotehinguid tegema. Enne kaarditšeki allkirjastamist või PIN-koodi sisestamist soovitame veenduda, et eurodes näidatud summa on õige.
Näide: kui terminali ekraanil on summad 78 krooni ja 4,99 eurot, veenduge, et teilt ei küsita kinnitust 78eurosele tehingule. Igaks juhuks ja oma meelerahu säilitamiseks hoidke alles kaardimaksekviitung.
Alates €-päevast väljastavad rahaautomaadid (ATMid) ainult eurosid. Kuna automaatide kaudu lastakse ringlusse hinnanguliselt 80 protsenti eurokupüüridest, on tegemist logistilise proovikiviga nii pankadele kui sularahakeskusele. Sellegipoolest on võetud eesmärk täita eurodega kõik ligi 1000 ATMi hiljemalt 48 tunni jooksul.
Juhul kui automaati ei ole jõutud euro rahatähti veel viia, siis automaat raha ajutiselt ei väljasta. ATMi tüübist olenevalt saab automaadist uue aasta esimestel nädalatel 5-, 10- ja 20euroseid kupüüre, 10-20 protsenti automaatidest väljastab ka 50euroseid. Peale ATMide tuleb euro sularaha käibele pangakontorite, Eesti Posti kontorite ja jaekaubanduse kaudu.
Tähtis teada
1. oktoobril 2010 alustasid pangad eraisikutelt teenustasuta kroonimüntide vastuvõttu.
1. detsembril 2010 alustavad pangad eraisikute sularahakroonide eurodeks vahetamist.
1. jaanuaril 2011 on €-päev, Eesti võtab kasutusele euro.
1.-14. jaanuarini 2011 on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel.
1. juulist kuni 31. detsembrini 2011 toimub kroonide vahetus piiratud kontorivõrgustiku kaudu ja seejärel tähtajata Eesti Panga poolt.
1 euro = 15,6466 krooni.
Kroone saab kasutada maksevahendina 15. jaanuarini, pangakaart on alati õiges vääringus. Kroonimünte saab eraisik teenustasuta kontole panna alates 1. oktoobrist. Kroonid saab sularahana eurodeks vahetada teenustasuta 1. detsembrist. Pangas olev raha vahetatakse automaatselt eurodeks 1. jaanuaril. Ühtegi lepingut muutma ei pea: pank arvestab teenustasuta kõigi lepingute väärtused automaatselt eurodesse. Kui teil on küsimusi seoses pangateenustega, on kõige parem pöörduda oma kodupanga poole.