Kaalikas sobib moosipurki ja kõrvits kommikaussi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaa naisselts Lootus paistis silma kodukandi rahvariietest ajendatud stiilse rõivastusega ja üllatas külastajaid marineeritud karulauguga.
Lääne-Virumaa naisselts Lootus paistis silma kodukandi rahvariietest ajendatud stiilse rõivastusega ja üllatas külastajaid marineeritud karulauguga. Foto: Silvia Paluoja

Viljandimaal Olustveres toimunud kuues hoidistemess oli esimene, millele Pärnumaa Kodukant perenaiste esindusega sõitis ja millelt naasis kogemusega, et sisust rohkem lööb osaleja läbi purkipandu teravmeelse sildistamisega.

Nii näiteks tunnustas maitsev arvukas publik sellist soolast segu nagu “Täkusalat”, mis polnud muud kui purki aetud tomatid, sibulad, küüslauk, tðilli ja veel ühte-teist. Oma suuga võis veenduda, et kõrvitsat rabarberiga keetes saab väga hea moosi ja karulaukugi annab marineerida nagu kurki ning punaste tomatite asemel on mõistlik need viljad juba rohelistena džemmiks vaaritada.

“Aitab poest! Meil on aega ja kohta, meil on oskusi, iga perenaise kohus on hoida oma pere koos ja terve,” rääkis Mädapea mõisaproua Mai Errild, kes seisis Lääne-Virumaa stiilsete maanaistega nende koduhoidistest lookas laua taga.

Tavade hoidmine

Olustvere mõisa leivakoda jäi hoidiste müüginäitusest osavõtjatele, aga veel rohkem sealt päevaga läbi käinud sadadele inimestele ilmselgelt kitsaks. Seepärast lubas ürituse koordinaator Külli Volmer lõpusõnades, et tuleval sügise tehakse seitsmes hoidistemess juba avaramal pinnal, sest mõisakompleksi taastatud hoonetes on selleks ruumi küllalt, kas või talli siseõues. Hiidlased lahendasid olukorra ehthiidlaslikult ja ladusid oma moosipurgid hoone ette pikale pingile, sest neile sees antud lauapind ei mahutanud teistega võrdlemiseks kaasatoodud hoidiseid.

Rahvarohkust lisasid Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, külaliikumise Kodukant ja põllumajandusministeeriumi korraldatud kuuendale hoidiste messile samal ajal leivakoja taga põllul toimunud üleriigilised künnivõistlused. Aga ka võimalus tutvuda Baltimaades täiuslikemalt säilinud mõisakompleksiga, millesse kuulub üle 30 ehitise ja mida kaunistab korrastatud pargis juugendstiilis 1903. aastal ehitatud härrastemaja.

Vabalt, see tähendab sel päeval piletita võis astuda viinavabrikusse sisse seatud keraamika- ja klaasikotta, valitsejamaja lapikotta ning tallihoones imetleda Voldemar Luha kordumatut, oma kätega valmistatud puuhobuste kogu. Või Pärnumaa juurtega mehe, zooloogiamuuseumis preparaatorina töötanud Ilmar Tilga valmistatud looma- ja linnutopiste, kalakaavikute ning putukate kogu.

Iga koha oma lugu

Maitseelamuste ja retseptide kogumine käis aga mõisa leivakojas, üle mille levis hoonele iseloomulik ahjusooja leiva lõhn.

Hoidistemessi Pärnumaa Kodukandi koordinaator, Tahkuranna valla arendusspetsialist Tiiu Sommer rääkis kaasa viie oma ja Are valla perenaise moosid-salatid ning mõtles paikkonnale iseloomulikule laua ja selle taguse kaunistamisele.

Mitu meetrit kalavõrku ja püüniste klaasmunad rääkisid enda eest nagu Tahkuranna naiste kasvatatud ja purki pistetud igas mõõdus ja eri maitsega kurgid, sest seal on ju aretatud vastupidav kurgisort “Tahkuranna murom” ning augustis oli Võiste alevikus maailma esimene hapukurgifestival. Igal kohal on ju oma lugu ja kui see oskuslikult-särasilmselt ettevõtjana välja mängida, läheb pärimuski müügiks.

“Paljud perenaised on saanud Olustvere hoidistemessilt mõtte ja julguse minna välja ettevõtjana, pakkuda enda valmistatut,” kinnitas Harjumaa Kodukandi esindaja, Kure talu peremees Margus Vain, kes pakkus ajakõlalist “Rahvusvahelist porgandi moosi”, millele kodutoote rahvusvahelisuse rõhutamiseks oli lisatud apelsini.

Ellamaa külaarenduskeskuse juht Sirje Vinni rääkis maailmas levivast suundumusest kasvatada isegi suurlinnades rõdudel ja katustel potti-purki pandavat söödavat, et olla kindel selle väärtuslikkuses ja säilitada poeküllusele vastukaaluks hoidistamise tava.

Kokkusattumusena näitas üks Vene telekanaleid samal õhtul tõsist saadet sellest, mida me tegelikult sööme ja kuidas ennast töödeldud toiduainetega ise konserveerime, mismoodi töödeldakse poodide “igavesti värskeid puuvilju” ja kuus aastat ikka veel joogikõlblikku pakipiima. Põhjuse selleks uurimuseks andsid teadlased, kelle õõvastava avastusena laibad kirstudes ei lagune, vaid püsivad aastaid nagu Egiptuse muumiad.

Võitsid üllatajad

Kaheksa maakonna ligi 70 esitlejat pakkus maitsta ja jagas seletusi, kuidas ja mida nad sisse teevad (vt www.kodukant.ee). Praegugi ei ole hilja vaadata sügisandide järele ringi ja mõelda nende sissetegemisele, olgu või pihlaka- või kibuvitsamarjad, porgandid, kaalikad ja kõrvitsad. Näiteks või üks messi ahaa-elamusi, Järvamaa perenaise Kaie Altmetsa pakutud kuivatatud kõrvitsalaastud, mille kui magusa suutäie valmistamine vajab vaid pealehakkamist. Kõrvits tuleb viilutada, kasta viilud paariks minutiks külma suhkruvette, nõrutada sõelal ja panna ahju kuivama.

Olustvere leidis oma kaubamärgi, tavaks muutunud üleriigilise hoidistemessi kuus aastat tagasi, kui Eesti perenaised saatsid sinna 834 purki moosi. Vastukaaluks euroametnike arusaamadele, et oleme lubamatult palju suhkrut kokku ostnud ja Eestit kui vast liitunud riiki tuleb selle eest trahvida. Toonaste andmete järgi valmistas 83 protsenti peredest hoidisena moosi ja keskmiselt kulus iga Eesti elaniku kohta hoidistamiseks 10,2 kilo suhkrut, mis kokku tegi 13 800 tonni.

Kõrvitsa-pohlamarmelaad
Soovitab Terje Pikla, Tahkuranna vald

Vaja läheb kilo kõrvitsakuubikuid, liiter pohli, kaneelikoor ja kilo moosisuhkrut.

Kõrvitsakuubikud kuumutage pohlade ja kaneelikoorega, kuni need paistavad läbi. Seejärel võtke kaneelikoor potist välja ja püreestage segu, lisage moosisuhkur ja kuumutage keemiseni.

Kollane kurgisalat
Soovitab Tiiu Sommer, Audru vald

Vaja läheb 1,5 kilo kurke, supilusikatäis soola, suhkrut kaheksa, äädikat kaks ja vett kuus supilusikatäit, teelusikatäis kurkumipulbrit ja sinepiseemneid, sibul ja paprikakaun.

Lõigake kurgid, sibul ja paprika viiludeks ja segage, lisades maitseained. Laske segul kuus tundi seista, kuumutage keemiseni, pange kuumalt purki ja sulgege õhukindlalt.

Särtsakad kurgiviilud
Soovitab Inge Must, Tahkuranna vald

Vaja läheb neli kilo kurke, 1,4 kilo suhkrut, 300 grammi soola, 200 grammi 30protsendist äädikat, peotäis tükeldatud tilli.

Peske kurgid ja viilutage, segage ained omavahel ja jätke ööpäevaks seisma vahepeal segades, et sool ja suhkur sulaksid. Seejärel pange salat purkidesse ja säilitage jahedas kohas, et serveerida seda kui suurepärast praelisandit.

Pihlaka-porgandi-õunamoos
Retsept hoidistemessilt

Vaja läheb 600 grammi pihlakamarju ja 400 grammi porgandeid, kilo õunu, klaasitäis vett, 700 grammi suhkrut, pool klaasi brändit ja peotäis hakitud värsket münti.

Pange pihlakad enne moosikeetmist ööpäevaks sügavkülma. Keetke marjad 100 milliliitri veega pehmeks ja püreestage saumikseriga. Asetage puhastatud ja tükeldatud porgandid ja õunad ülejäänud veega potti ja keetke pehmeks. Kallake segud kokku ja hautage tund aega vaiksel tulel, liigutage massi aeg-ajalt ja korjake vahtu. Seejärel valage suhkur ja kuumutage kümme minutit, lisage münt ja brändi. Tõstke jahutatud moos purkidesse ja sulgege õhukindlalt.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles