Paar nädalat tagasi ilmus uudis, et riik toetab Tallinna lennujaama 65 miljoni krooniga. Väga suurt kõlapinda see ei leidnud, kuid juba samal nädalal teatas Ryanair, et avab Tallinna suunal seitse uut lennuliini, mis toovad Eestisse 300 000 turisti aastas. Mis on nende kahe teadaande seos ja miks see on meile oluline?
Vastses riikide konkurentsivõime raportis teenis Läti lennuühenduse võimaluste eest Eestiga võrreldes üle viie korra rohkem punkte. Eesti hoidis selle parameetri järgi 125. positsiooni - ei ole just kõige säravam saavutus, sest riike on edetabelis 139.
Hoolimata koalitsiooni vaba turumajanduse ideoloogiast, otsustas Eesti riik seekord lennujaama doteerida. Teiste sõnadega: parema tulemuse nimel põhimõttele erandi teha. Sisuliselt kulutati raha, et teha lennufirmadele soodustusi, ja see andis kohe resultaadi.
Läti valis sama tee mitu aastat tagasi ja tulemus on raportist näha: lätlased suutsid soodustuste abil meelitada kohale uued lennufirmad ning elavdada olemasolevate tegevust.
Ehkki kasutatud skeemi läbipaistvus ja seaduslikkus olid küsitavad, saavutati tulemus kiiresti.
Lennufirmadele on ju kõige olulisem see, kas lennuliin katab investeeringud. Seetõttu mängivad lennujaamamaksud otsuste tegemisel väga tähtsat rolli.
Pärnu lennujaam
Milline on kõnealuse otsuse regionaalpoliitiline tähtsus näiteks Pärnumaale? Meie riigis on peale Tallinna veel kolm (Eesti mõistes) suurt lennujaama: Tartu, Kuressaare ja Pärnu. Varem võisid nad Tallinnaga konkureerida tänu madalamatele lennujaamamaksudele, nüüd see võimalus kaob.
Eesti asus küll konkurentsivõime pudelikaela likvideerima, kuid valis selleks taas Tallinna-keskse lähenemise. Igal lennujaamal on oma keeruline lugu, aga mina olen Pärnust ja nii on kohalik lugu mulle veidi rohkem tuttav.
Pärast taasiseseisvumist oli Pärnu lennujaama sulgemise oht päris suur. Kuigi infrastruktuur oli enam-vähem välja ehitatud, ei suutnud lennujaam vastu võtta suuri lennukeid, maandumisrada oli kulunud. Seni pole teada, kas seda saab taastada või tuleb lammutada ning ehitada uus. Kuigi sajandi alguses käis seesama Ryanair Pärnus maad kuulamas, teenindab lennujaam tänini ainult Kihnu lende. Vahel eksib siia mõni eralennuk, hiljuti lisandus Stockholmi liin.
Kihnu lennud maksab kinni riik, Stockholmi lennud kohalik spaa ja uute liinide järele pole nõudlust ega piisa selleks tehnilisi võimalusi. Stockholmi lennuki teenindamiseks tuuakse töötajad Tallinnast, lennujaamal puudub dispetšer, radar maksab kuus miljonit krooni ja ega raha puu otsas kasva.
Igal aastal sureb Pärnu septembris välja ja ärkab ellu alles juunis. Spaad, mudaravilad ja aasta ringi avatud veekeskused, mis väljaspool hooaega suudaksid teenindada iga päev sadu turiste, jäävad tühjana seisma. Turistide Pärnusse toomisel on lennujaamal ülisuur roll: peale regulaarlendude saaks korralik lennujaam vastu võtta tšarterlende.
Lennujaam ei tähenda vaid turiste. Eesti suurimad lennutranspordi kasutajad on hoopis elektroonikafirmad, näiteks Elcoteq. Kui Pärnus oleks rahvusvaheline lennujaam, jõuaks siia rohkem tööandjaid, kes palkaksid kvalifitseeritud tööjõudu. Need töökohad ärataksid linna talvel ellu ehk isegi kindlamini kui turistid. Pärnus on suurepärased väljavaated hariduse omandamiseks ja on väga kahju, et hariduse saanud linnaelanikel on vähe võimalusi oma elu tulevikus kodulinnaga siduda.
Koostöö
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sõnade järgi ei näita pärnakad initsiatiivi ja neil puudub lennujaama kasutamiseks selge visioon. Sellepärast jääbki Pärnu lennujaam eelarve planeerimisel Tallinna, Tartu ja Kuressaare järel viimaseks. Ja kui läheb doteerimiseks, ei mäleta Pärnu lennujaama keegi.
Pärnu vanad ja uued mured: lennujaam, staadion, promenaad, ujula, muuseum ei ole puhtalt majanduskriisi tagajärjed. Neid põhjustab suutmatus oma regiooni huve ühiselt kaitsta. Kuna suured regionaalsed otsused sünnivad Tallinnas, tuleb erainvesteeringute ja riigi raha saamiseks seal jõuliselt tööd teha.
Sellega peavad tegelema nii kohalik omavalitsus kui kaheksa riigikogu liiget, kes saavad oma mandaadi Pärnu maakonnast. Soovitan unustada poliitilised pisiklaarimised ja suunata oma energia koostööle. Lennujaamast võime olla tõenäoliselt juba ilma, kuid staadioni ja muuseumi saab ehk veel päästa? Ainult omavahelise koostöö abil õnnestub Pärnu talveks elama panna.