Vaktsiin on kohal, gripp veel mitte

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Krista Jaago on kindel, et haigus on alati hullem kui vaktsineerimine.
Doktor Krista Jaago on kindel, et haigus on alati hullem kui vaktsineerimine. Foto: Karin Klaus

Aasta alguses tekkinud gripipaanika vajus suvel unustusse, kuid meedikud hoiatavad, et gripp pole kuskile kadunud ja just praegu on õige aeg mõelda haiguse ennetamisele.

SA Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialisti Eda Amuri jutu järgi tuvastati eelmisel sügistalvel ehk 2009. aasta 1. oktoobrist 2010. aasta 1. juulini Pärnu haiglas 89 gripijuhtumit, millest 31 osutus H1-N1-positiivseks ehk seagripiks.

Gripp oli tavalisest kurjem

Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku I sisehaiguste osakonna juhataja Krista Jaago meenutas, et kevadtalvel oli nende osakonnas gripihaigeid päris palju.

“Teatud perioodil oli umbes kolmveerand meie patsientidest siin ravil gripi või gripi tüsistuste pärast ja see pole tavaline olukord,” mäletas Jaago. “Enamasti saavad gripihaiged kodus ise hakkama, aga tänavu esines haiglaravi vajavaid tüsistusi palju ja muidugi inimesed muretsesid rohkem oma tervise pärast. Raskeid haigeid oli keskmisest enam.”

Doktor Jaago selgitas, et gripi kulgu on raske ennustada: enamik haigeid põeb selle tavalisel kujul läbi, mõni kergemalt, püstijalu ja teistele nakkust levitades, osa aga haigestub väga raskesti. Riskirühma kuuluvad lapsed, eakad inimesed ja kroonilised haiged.

Pärnu haigla nakkushaiguste üksuses ei surnud kardetud grippi talvel keegi, küll aga ei pidanud võitlusele vastu intensiivraviosakonnast Tallinnasse viidud laps.

Gripp viib keha sõtta

Üliraskeid tüsistusi võib olla nii tavalisel kui seagripil. Tavalistest hingamisteid haaravatest viirustest eristavad grippi kõrge palavik ja tugev intoksikatsioon ehk mürgistus: organismis toimub totaalne sõda viiruse ja valgevereliblede vahel, suure nottimise tagajärjel tekib suur hulk surnud valku, mis koos gripitoksiiniga tekitab halba enesetunnet, valusid.

Viiruse kahjustatud limaskestadel võivad levida bakterid, mis omakorda tüsistusi tekitavad. Gripiviirus on ka hemolüütilise ehk vereliblesid hävitava toimega.

“Seagripi puhul olid paljud tüsistused seotud verehüübimissüsteemi häiretega,” selgitas Jaago. “Viirus lõi hüübimise oma mürgiga nii sassi, et kergesti tekkisid verejooksud. Kui need on kopsus, hakkab inimene verd köhima. Meie osakonnas oli mitu täies elujõus, tugevat 30aastast meest hingamisaparaatide all, nii pole gripipuhangute ajal varem juhtunud.”

Uus vaktsiin kohal

Pärnu haigla tellis 2009. aasta lõpus seagripivastast vaktsiini Celvapani 950+200 doosi ja Pandemrixit 200 doosi. Nüüdseks on kulutamata jäänud vaktsiinidoosid terviseametile tagasi saadetud ning uus partii juba Pärnus kohal.

Jaago sõnutsi on iga gripivaktsiin lühiajaline ja aegub kevadeks. Ühte vaktsiini ei kasutata kunagi aasta ringi, uue hooaja mudel töötatakse välja lõunapoolkera talve järgi. Põhiline gripipesa on Kagu-Aasia, mis igal aastal uusi viirusetüvesid genereerib. Nende tüvede põhjal kombineeritaksegi uus vaktsiin.

Selle hooaja vaktsiin sisaldab nii tavalise kui seagripi vastast kaitset, seega piisab ühest kaitsesüstist, mis maksab 150 krooni. Vaktsineerida võiks oktoobris-novembris, sest gripp saabub Eestisse tavaliselt detsembris, jõuab haripunkti jaanuaris-veebruaris ja vaibub märtsis.

Jaago tuletas meelde vaktsineerimise põhitõe: kui olete juba haige, on vaktsiin kasutu.

“Piltlikult öeldes lisame oma immuunsüsteemi vaktsiini kujul uut infot,” seletab arst. “Immuunsüsteem ei tee sellest esialgu välja, vaid hakkab uusi antikehi tootma magamise või puhkamise ajal. Kui organism on ülekoormatud, stressis või tegeleb mõne teise viirusega, pole tal aega vaktsiinile tähelepanu pöörata. Antikehad tekivad milligrammhaaval alles 14 päeva jooksul ja sel ajal peaks palju puhkama ja valgurikast toitu tarbima, sest antikeha koosneb valkudest.”

Kas kaitsesüstida?

Jaago sõnutsi kaldub nakkushaigustesse suhtumine Eestis täielikust eitamisest paanikani. Algul ei taheta midagi kuulda võimalikest ohtudest või vaktsineerimisest ning arvatakse, et tõbi neid niikuinii ei kimbuta, aga kui haigus käes, on hirm suur.

Talvine seagripilaine tõi kaasa kaitsesüstimisvastaste seisukohtade levimise, meedias ilmus vastandlikku infot ja paljud inimesed olid uue vaktsiini suhtes umbusklikud.

“Haigus on alati hullem kui vaktsineerimine,” kinnitas Jaago. “Maailmas on nii palju hädasid, mille vastu kaitse puudub, näiteks liiklusõnnetused, vaktsiin aga võimaldab vähemalt mõne halva haiguse tüsistusi ja surma ära hoida. Mida siis ema võib mõelda, kui tema seni täiesti terve laps raskes, hemorraagilises gripis vaevleb?”

Muidugi peab lähtuma igast konkreetsest perest ja oma võimalustest. Arsti meelest pole vaktsiin tingimata vajalik omaette metsas elavale ja kodus töötavale inimesele, küll tasuks kaitsesüstida pere, kus on klienditeenindajast vanemad, lasteaia- või koolilapsed, vanurid, astma, diabeedi või muu kroonilise haigusega inimesed.

Gripivaktsiini näidustused lastele algavad kuuendast elukuust, rasedaid vaktsineeritakse raseduse viimasel trimestril.

Pärnu perearstikeskuse vaktsineerimiskabinetis on samuti gripivaktsiin olemas. Eelmisel sügisel sai perearstikeskuses kaitsesüsti seagripi vastu 353 inimest.

“Esialgu varusime 100 doosi,” ütles vaktsineerimiskabineti õde Varje Laineste. “Vaktsiinis on olemas peale tavalise gripi kaitse seagripi vastu, ainult väiksemas kontsentratsioonis. Võime teha kaitsesüsti ka ainult seagripi vastu, neid vaktsiine on meil veel alles ja need on kasutuskõlblikud 2011. aastani. Üldiselt tehakse gripivaktsiine aasta-aastalt aina vähem, varem maksid paljud asutused selle oma töötajatele kinni, praegu väga vähesed.”


Vaktsineerimine

• Pärnumaal vaktsineeriti ajavahemikul 1.12.2009 - 1.04.2010 seagripi vastu 4817 inimest.
• Pärnu haigla tellis eelmisel talvel 950+200 doosi vaktsiini Celvapan ja 200 doosi Pandemrixit.
• Perioodil 18.12.2009 - 30.06.2010 käis Pärnu haiglas uue gripi vastu vaktsineerimas 411 inimest, neist 376-le süstiti ka teine annus vaktsiini.
• Tervishoiutöötajatest vaktsineeriti 238 inimest, rasedaid ja alla kuue kuu vanuste laste emasid 111, riskirühma kuulujaid kolm ja väljaspool riskirühma 59 inimest.
• Perioodil 1.10.2009 – 1.07.2010 tuvastati Pärnu haiglas 89 gripijuhtumit, millest 31 osutus H1-N1-positiivseks ehk seagripiks.

Andmed: Pärnu haigla ja terviseameti Lääne talitus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles