Septembri lõpus allkirjastasid 30 peamiselt Lääne- ja Põhja-Euroopa kunagist tuntud poliitikut ühiskirja, mis ilmus ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ). Allakirjutanute arvates peaks NATO oma uues strateegilises kontseptsioonis tegema võtmeelemendiks desarmeerimise, seadma eesmärgiks tuumarelva rolli ja riskide vähendamise ning kaasama sellesse protsessi Venemaa.
19.-20. novembril toimub Lissabonis NATO tippkohtumine, kus liikmesriikide liidrid peaksid andma oma lõpliku heakskiidu alliansi uuele strateegilisele kontseptsioonile. Sellega määratletakse nii NATO ees seisvad ülesanded kui heidutusviisid oma liikmete julgeoleku püsivaks tagamiseks.
Eestile nagu ülejäänud partneritele on jätkuvalt keskne teema kollektiivkaitse põhimõtte rõhutamine ja sellest tuleneva tegevuse kavandamine. Olgu siis uute ohtude suhtes võimekuse loomine või rahvusvahelise elu dünaamikast lähtuva traditsioonilise kaitsevõimekuse tõhustamine koos vastava planeerimisega.
NATO tuleviku ja rolli üle on juba pikemat aega käinud debatt, kuhu oma panuse andis äsja FAZis ilmunud Euroopa ekspoliitikute avalik pöördumine. Selles tehakse ettepanek suunata alliansi peatähelepanu tuumadesarmeerimisele ning seeläbi Venemaa haakimisele tugevasti Euro-Atlandi julgeolekuruumiga. Kindlasti toimub maailmas olulisi nihestusi, mis vajavad värsket lähenemist, paraku ei tohi NATO siiski unustada ühtse väärtusruumi tähtsust strateegilist koostööd tehes.
Tegelikult ei peaks NATO keskenduma niivõrd tuumadesarmeerimisele kui ennekõike tuumarelva leviku piiramisele ja sellest tulenevate ohtude tõrjumisele. Samuti peaksid NATO liikmesriigid ikkagi kainelt analüüsima, miks Venemaa on oma kaitsedoktriinis hinnanud NATOt enda rahvusliku julgeoleku suurimaks ohuks ning miks okupeerib Venemaa endiselt ühte viiendikku NATOga liitumispüüdlustes - Gruusiat. Samuti tuleks hinnata, kas Mistralite müük Venemaale ja sealne massiline relvastuse nüüdisajastamine ohustab allianssi tulevikus. Need on tegelikud küsimused, mida tuleb arutada.
NATO ei tohiks loobuda tuumarelvast kui toimivast heidutusvahendist kindlasti enne, kui seda on teinud teisedki maailma tuumajõud. Siin pole küsimus ju ainult Venemaas. Paraku on väga raske eeldada, et selline protsess võiks aset leida kümne lähiaasta jooksul. Seega ei peaks alliansi uus strateegiline kontseptsioon andma mingeid segaseid ühepoolseid desarmeerimislubadusi, vaid kinnitama tuumarelvastuse lõimimist NATO kaitsestrateegiasse.
Marko Mihkelson on riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.