Muinsuskaitseamet tunnustas 41 tänavust koostööpartnerit, teiste seas sai kiituse ja tänu osaliseks Pärnu Vallikääru bastionide ja kaitsevalli arheoloogilise uurimise ning järelevalve eest Rünno Vissak.
Muinsuskaitse tunnustas Vallikääru arheoloogi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
16. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogilise ehitusajaloo gruppi AEG kuuluv arheoloog Rünno Vissak on viimased kaks aastat siinset ajaloolist maapõue uurinud ja olnud Pärnus eri ehitustööde arheoloogiline järelevalvaja peamiselt Vallikäärus ja selle lähiümbruses.
Vissak on uurinud bastionide asemeid, tema juhtimisel kaevati lahti Vallikääru risti läbiv militaarne käik, mis renoveerituna tänapäevast kasutuselevõttu ootab. Vissak tõi päevavalgele kaitsevalli ajaloolised lihkevastased puidust rakendid ja uusajal vallikraavis olnud talvesadama kai jäänused.
Tunnustusest kuulis Vissak Itaalias, kus ta on praegu puhkusel.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektori, arheoloog Karin Vimbergi sõnade kohaselt on tänu arheoloogilistele uuringutele, mis eelnesid muldvalli rekonstrueerimistööle, nüüd varasemast täpsem pilt vallikraavi kasutamise kohta talvesadamana ja vallikehasse rajatud ajaloolisest käigust.
“Kuigi käigu asukoht oli meile teada, nägime nüüd, kuidas see on ehitatud,” sõnas Vimberg.
Käik kavatsetakse avada üldkasutatava ja valgustatuna, et inimesed pääseksid Õhtu tänavalt vallikraavi äärde muldkehale ronimatagi.
Ajal, kui Pärnu oli rootsiaegne kindluslinn, rajati muldvalli läbivad ristkäigud kaitseotstarbel, et sõdurid pääseksid valli ette üle kraavi peale tungivaid vaenlasi tulistama.
Vimbergi väitel on viimasel paaril aastal Pärnus tehtud päris palju arheoloogilisi uuringuid.
Seoses vanalinnas uue veevärgi ja kanalisatsioonitorustiku rajamisega on kaevatud tänavate alt tulnud ilmsiks täpsustavaid detaile nii linnamüüri, kaitsetornide kui varasemate linnakvartalite piiride ja tänavate kulgemise kohta. Seda nii Ringi, Lõuna, Hospidali kui Kuninga tänaval, aga ka Vana-Pärnus, kuhu samuti tsentraalne veevärk ehitati.
Hiljaaegu avastati Aida tänava ääres Pärnu muuseumi ehitusel arheoloogilise järelevalve korras keskaegne jõevärav, mille olemasolust ajaloolased teadsid, kuid mille täpne asukoht on nüüd arheoloogiliste uuringute käigus päevavalgele kaevatud.