Eesti võimude tegevus pagulaste vastuvõtmise puhul kujuneb suure tõenäosusega samasuguseks valitsuse enda ja teise poole (NATO ja Euroopa Liidu) margi täistegemiseks nagu NATO hävitajate arvu vähendamise varjamise ilmsiks tulles. Need, kellele vastav info laekus veel mais, käitusid harjumuspäraselt, stiilis “meie oleme ainutargad”. Neljas võim ehk ajakirjandus sai toimuvast haisu ninna oma väliskolleegide, Briti The Guardiani abil, ent kuna nad ega küsimusterahe alla sattunud poliitikud pole ammu harjutanud geopoliitilist mõtlemist, kukkus välja hüsteeria: ”NATO on meid reetnud!“.
Tellijale
Kommentaar: Hävitajat ega pagulast ei peida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lubamatu lugu, sest NATO pole meid mingil juhul reetnud ega alahinnanud. Tuleb vaid endale ja kodanikele selgeks teha Põhjamerest Vahemereni ulatuv Venemaa-vastane rinne, mille kõikides lõikudes ei saa olla kogu aeg täpselt sama arv laevu, lennukeid, maaväge, rakette. Pealegi jääb Eestis baseeruvate lennukite arv samaks. Küll tekitab ärevust teadmine, et meie tähtsaima otsustuskoha – presidendi juures kooskäiva riigikaitsenõukogu mõni liige sai toimuvast teada alles ühes kogu rahvaga.