Kas Pärnusse sobib 93 meetri kõrgune maja?

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimalikud kõrghooned teiselt poolt jõge vaadatuna.
Võimalikud kõrghooned teiselt poolt jõge vaadatuna. Foto: Eksperthinnangu illustratsioon

Pärnu üldplaneeringu koostamiseks kõrghoonete sobivust hinnanud eksperdid leiavad, et uue autosilla lähedusse võiks püstitada kolm hoonet, millest ühel oleks kõrgust 93 ja teistel 63 meetrit, Eliisabeti kiriku torn ulatub 52,5 meetrini.

Eksperthinnangu koostanud Tanel Tuhal (arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal) ja Pille Metspalu (Hendrikson & Ko) tõdesid, et esimesed kõrgustesse pürgivad hooned rajati juba Antiik-Roomas, kus kortermaja võis olla 20,7 meetri kõrgune. Tänapäeva kõrghooned said alguse 1880. aastatel USAst, üheks kõrghoone tunnustest peetakse lifti olemasolu.

Eesti projekteerimisnormide järgi loetakse kõrghooneks juba kaheksakorruselist maja, seda eeskätt tuleohutuse seisukohast. Pilvelõhkujateks kutsutakse 150 meetrist kõrgemaid hooneid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles