Kommentaar: Kremli rahvus- ja Krimmi-poliitikast

Krimmitatarlaste küüditamisest möödus mullu 70 aastat. Foto: Reuters

Venemaa presidendi Vladimir Putini kolmas Krimmi väisang pärast selle okupeerimist ja annekteerimist tipnes esinemisega sealsete rahvuslike ühiskondlike organisatsioonide esindajatele 17. augustil. Putinil olid kaasas Krimmi pealik Sergei Aksjonov ja Tatarstani president Rustam Minnahanov, mis tähendas, et laua taha kutsutuid oli 16–17, sealhulgas õigeusu kiriku metropoliit ja muslimite Haji. Seda pole palju, kuna Putin ise mainis, et poolsaarel on 90 rahvuslikku ühendust. Seega toimus arutelu kitsas ringis väga valitud seltskonnaga.

Putini kinnitusel elavat Krimmis mullu oktoobris toimunud rahvaloenduse põhjal 175 etnose esindajad, kõige enam on venelasi (68 protsenti), ukrainlasi (16 protsenti) ja tatarlasi (üle 10 protsendi).

Kohtumise mõte oli mõistagi siluda Ankaras 10.–12. augustil toimunud krimmitatarlaste teise ülemaailmse kongressi tulemusi – selle resolutsioon kuulutas Venemaa tegevuse Krimmis 1783–2015 genotsiidiks ja nõudis krimmitatarlaste õiguste taastamist täismahus.