Andres Herkel: Meie riigikeel on ikka ja ainult eesti keel

Andres Herkel
, riigikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Herkel
Andres Herkel Foto: Peeter Langovits

Imestasin väsimatult, kuidas uudisnupp ÜRO rassilise diskrimineerimise komitee rutiinsest ülevaatest Eesti kohta ja seal sisalduvast kakskeelsuse ideest päeva jooksul uudispommiks paisus.

Pidin venekeelsetele kanalitele kommentaare andma ja kolleeg Mart Nutt kogus hiigelhulga kommentaare Delfis püstitatud küsimusega “Kas komitee võiks ka Prantsusmaale araabia keelt teiseks riigikeeleks soovitada?”.

Mis on lahti, kas Eestit ähvardab kakskeelsus? Kindlasti mitte! Pigem on asi selles, et kõik sellelaadilised teemad kutsuvad esile teravaid emotsioone ning võivad tekitada eri käsitlusaktsente eesti- ja venekeelses meedias.

Ikka kehtib reegel: anna väike sõnum riigikeele või kodakondsuse teemal ja see paisub suureks mulliks. Rahvusvaheline organisatsioon annab sõnumile salapärase aura, aga üksikasjaliselt tausta ei tunta ega teata sedagi, millise kaaluga nood soovitused on.

Et emotsioone pisut maha võtta, tuleb meenutada, et selliseid ülevaateid riikide kohta koostavad regulaarselt nii ÜRO kui Euroopa Nõukogu vastavad komiteed. Nii antakse riikidele ka soovitusi: kaaluda, võtta kaustusele meetmeid.

Tavaliselt lähtutakse eeldusest, et ükski riik ei saa olla rassilisest diskrimineerimisest päris puhas. Mis sest, et riigiti on seis inimõiguste vallas väga erinev. Tüüpiline on näiteks soovituste jagamine mustlaste ehk roma’de olukorra parandamiseks.

Muuseas, kõnealuses dokumendis antakse Eestile ka soovitus parandada hariduse kättesaadavust roma’dest lastele. Ja veel hulk soovitusi, sealhulgas üleskutse uurida meie lähiajaloos, kaasa arvatud nõukogude perioodil toimepandud inimsusvastaseid kuritegusid.

Konkreetsel juhul olid Eestiga samal ajal vaatluse all sellised riigid nagu Iraan, Usbekistan, Maroko, aga ka näiteks Taani. Võib kolm korda arvata, milliste kivide all tõelised inimõigusprobleemid peidus on.

Just sellest prismast lähtudes, et mingid probleemid ju peavad olema ja mingid juhised tuleb anda, tuleks minu meelest vaadata emotsioone tekitavat kakskeelsuse soovitust. Meie oleme kõik need küsimused ammuilma läbi kaalunud ja jõudnud järeldusele, et Eesti on rahvusriik, kus riigikeel on eesti ja ainult eesti keel.

Sealjuures on kõik põhiõigused ja näiteks kodakondsuse saamisega seotud protseduurid Eestis sellised, et me vastame Euroopa Liidu ja NATO kõrgetele standarditele. Ja need on paljudele ÜRO liikmesriikidele seni veel täiesti püüdmatus kauguses.

Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles