Kuigi Häädemeeste vald oli üks Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) asutajaliikmeid, on temast maakonna 20 omavalitsuse hulgas saanud valge vares, mis ühise nimetaja alt välja jääb.
Häädemeeste valla suhtumine POLisse tekitab küsimusi
26. oktoober 2010, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühed näevad POLi liikmelisuse eiramise varjust Häädemeeste kauaaegse vallavanema Urmas Aava isikut, teised mainivad juhatuse suutmatust ainsana liidu tegevusest eemale jääva omavalitsusega tulemuslikult läbi rääkida.
“Häädemeeste vald ei uju vastuvoolu, vaid ikka samas suunas teiste omavalitsustega,” kinnitab Aava.
“Me ei ole sellele volikogule kirjalikku ettepanekut teinud, aga proovime teatud perioodi järel nendega vestelda,” mainib POLi juhatuse esimees Eeri Tammik.
“POL on eelkõige koostööorganisatsioon, ainuke, mis tegeleb koostöö organiseerimisega nii maakonna omavalitsuste kui nende rahastatavate koostööpartnerite ja omavalitsuste vahel,” selgitab POLi arengukomisjoni esimees, Varbla vallavanem Sivar Tõnisson. “Ühiselt jõutakse osapooli rahuldava tulemuseni, seega on kuulumine POLi võrdselt kasulik kõikidele omavalitsustele.”
Aava visioon
Häädemeeste vald oli üks kümnest omavalitsusest, mis 22. jaanuaril 1992 POLi moodustasid. Viis aastat hiljem astus seitse liiget büroos ilmsiks tulnud rahaliste segaduste pärast liidust välja. Nüüd on neist kuus tagasi, Häädemeeste käib oma rada.
“Organisatsioon kasvas, samuti kasvasid eelarve ja kantselei. 1997. aastal, olin siis POLi revisjonikomisjonis, leidsid komisjoni liikmed, et organisatsioonis, kus kõik pole paremas korras ja me ei suuda midagi muuta, tuleb teha ettepanek vastavate omavalitsuste volikogudele liidust lahkuda,” selgitab Aava.
Aava nendib, et eri aegadel on omavalitsusliidul olnud erinev roll, mis paljuski sõltub valitsuse suhtumisest, aga ka liidu enda otsustest ja tegevusest.
“Aastaid on räägitud haldusreformist ja väikeste omavalitsuste haldussuutmatusest, kuid minu arvates on siin kaks teed: kas muuta omavalitsused tugevamaks, luues neile kindla tulubaasi ja tagades seadusandliku baasi, või tugevdada omavalitsusliite ja luua nii maakondlik juhtimistasand,” arutleb Häädemeeste vallavanem.
Aava viitab poliitikute otsusele ühetasandilise omavalitsussüsteemi kohta ja järeldab, et omavalitsusliidu vorm on mittetulundusühing, kuhu kuulumine on vabatahtlik.
“Kedagi ei saa hukka mõista MTÜsse mittekuulumise eest,” nendib ta. “Paljud Pärnumaa omavalitsused ei kuulu üleriigilistesse omavalitsusliitudesse, samal ajal ei saa öelda, et nad ujuvad riikliku poliitika suhtes vastuvoolu, sest organisatsioonidesse kuulumine on kohaliku volikogu otsus ja omavalitsused on oma otsustes iseseisvad.”
Ühisüritused ja raha
Aava võrdleb Häädemeeste staatust POLi suhtes Norra Kuningriigiga Euroopa Liidu suhtes. Liikmed ei olda, otsustamisel häält ei omata, aga probleemide lahendamisel on õigus kaasa rääkida.
Ülejäänud 19 omavalitsust võivad 20ndale ette heita näiteks maakondlike ürituste ettevalmistamise ja rahastamise eiramist kuni selleni, et sealse valla õpilased satuvad ülejäänutega võrreldes sundseisu, sest nende eest ei ole osalustasu makstud.
“Õpilasüritusi korraldavad ainesektsioonid esitavad taotluse ja need vaatab läbi POLi haridus- ja noorsookomisjon,” selgitab komisjoni esimees, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpetaja Erli Aasamets.
Aasametsa sõnutsi rahastatakse õpilasüritusi vastava korra alusel, põhitegur on osalevate õpilaste arv ja ürituse seos riikliku õppekavaga. “Häädemeeste valla POLi mittekuulumine ei mõjuta otseselt ainesektsioonide tööd ega õpilasürituste korraldamist, sest administratiivselt suhtleb temaga POLi juhatus,” täpsustab ta.
Tõnisson märgib, et arengukomisjoni tööd ja maakonna arengu kavandamist Häädemeeste väljajäämine ei mõjuta, sest vajadusel ja eraldi kokku lepitud tingimustel osaleb Häädemeeste vald end puudutavate teemade aruteludel. “Loomulikult ei saa Häädemeeste vald osaleda POLi kui organisatsiooni arengu kavandamises,” tõdeb Tõnisson.
Pärnus Akadeemia tänava neljanda korruse väikeses bürootoas toob POLi juhatuse esimees ridamisi näiteid ettevõtmistest, millest 3000 elanikuga Häädemeeste vald on mööda vaadanud.
Alates maakondlikest koostööprojektidest, Europe Directi infopunkti toetamisest, Pärnumaa jalgrattateede võrgustiku väljatöötamisest keskkonnahariduse keskuse rajamise ja ametnike koolitamiseni.
“Hariduse kulusid hakkas Häädemeeste maksma, kui saatsime koolidele kirja, et me ei saa valla lapsi üritustele osalema võtta, sest nende eest ei ole omavalitsus tasunud. Me ei taha, et laste ees pannakse uks kinni, nemad pole ju süüdi,” räägib Tammik.
Aava rõhutab, et omavalitsused on seaduse järgi iseseisvad, Häädemeeste vald osaleb Pärnumaa arengus ja rahastab võrdselt POLi liikmetega maakonnale olulisi organisatsioone ja protsesse.
Aava ei näe etteheideteks põhjust, sest Häädemeeste vald rahastab näiteks Pärnumaa spordi- ja koolispordiliitu, tasub õpilasürituste korraldamise eest ja Häädemeeste inimesed saavad kõrvuti muude omavalitsuste elanikega võtta osa Pärnumaa üritustest.
Üksi või hulgakesi
Enne 2009. aasta oktoobrivalimisi käis tollane POLi juhatuse esimees Andres Metsoja koos Eeri Tammikuga Häädemeestel Harri Looringu juhitava vallavolikogu liikmetele selgitamas, miks tuleks kuuluda omavalitsusi ühendavasse liitu.
“Selle volikoguga ei ole POLi astumist veel arutatud, aga me kindlasti ei eira seda,” tõdeb Häädemeeste vallavolikogu esimees, ettevõtja Toomas Troska.
“Aastate jooksul on olnud läbirääkimisi Häädemeeste liitumise üle POLiga, kuid tulemusi pole need andnud,” kostab Tõnisson. “On siiski ebaõiglane, et üks omavalitsus elab kaudselt teiste kulul. Kuigi Häädemeeste vald tasub oma osalemise eest mõnes ühistegevuses, ei kata see kulusid organisatsioonil endal, mis neid tegevusi koordineerib ja organiseerib.”