Ülejõe raamatukogu seab end taas sisse

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogutöötaja Ilme Philips sätib kitsukeses ruumis taas raamatuid riiulitele.
Raamatukogutöötaja Ilme Philips sätib kitsukeses ruumis taas raamatuid riiulitele. Foto: Ants Liigus

Mais remondiks ja ümberkorraldusteks suletud Pärnu Ülejõe haruraamatukogu avatakse taas novembris, raamatukogu jagab maja Vana-Pärnu kultuuriseltsiga.

Pärnu eelmine linnavalitsus kavatses kulukat remonti vajava haruraamatukogu möödunud aastal sulgeda, kuid linnarahva vastuseisu tõttu jäi see plaan ellu viimata. Praegune linnavalitsus tõstis kulude kokkuhoiu eesmärgil Ülejõe raamatukoguga sama katuse alla Vana-Pärnu kultuurikeskuse.

Suvel vahetati linnale kuuluval eakal majal katus ja nüüd tuleb hoonele tasapisi elu sisse.

Pisike raamatukogu

Jannseni 39s jääb Ülejõe haruraamatukogule kasutada vaid kaks ruumi, 32 000 raamatust on järel umbes 3000, mis tuleb mahutada 70 ruutmeetrile.

Raamatukogu loodetakse taasavada novembri keskel.

“Meie poolel on mööbel enam-vähem paigas, praegu tegelevad töötajad raamatute andmebaasi koostamisega,” selgitas Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv. “Katus remonditi linnavalitsuse toel, väiksemad värskendustööd tegime ise: värviti seinad, aknad ja laed. Loodame, et meil ei teki kultuuriseltsiga maja jagades probleeme, neil on omad tegutsemisajad ja meil omad.”

Raamatukokku jääb kolm arvutikohta ja mõni laud perioodikaga tutvumiseks. Kohapeal lugemiseks on tellitud kõik päevalehed ja mitu ajakirja.

Eile olid Ülejõe raamatukogu töötajad ametis raamatute lahtipakkimise ja sortimisega. “Eks see küllalt kitsas ja miniatuurne raamatukogu tule,” arvas Ilme Philips, näidates lugemissaali, kuhu peavad mahtuma riiulid, arvutid, koopiamasin ja printer, ajalehtede alus ja lauad.

Kogu kirjavara hakkab paiknema avariiulitel: liigikirjandus, geograafia, ilukirjandus, ajalugu, elulood, teatmeteosed, sõnaraamatud.

“Raske on nii väikesest raamatuhulgast moodustada mingit loogilist kogumit ja väga kahju, et nüüd puudub meil täiesti laste- ja noortekirjandus,” nentis Philips.

Endiselt saab peagi avatavast raamatukogust teoseid koju laenutada ning loodetavasti keskhoidlastki meelepäraseid raamatuid tellida.

“Tuleb hästi läbi mõelda, kuidas keskraamatukogust Ülejõe raamatukokku teoste tellimise süsteemi korraldada,” rääkis Sinijärv. “Keskraamatukogu on nii lähedal, et võib-olla on mõttekas tellitud teosed sealt kätte saada. Põhimõtteliselt on kõik variandid võimalikud, Ülejõele jäävad samad teenused nagu teistes raamatukogudes.”

MTÜ Vana-Pärnu Kultuuriselts kolis majja juba septembris, toimunud on tänuõhtu ja huviringid taas tööle asunud. Seltsi oma kulude-kirjadega tehti saalis pisiremont, lihviti põrandad ja värviti üht-teist.

Seltsielu käib

“Saal on ilus, põrand soe ja meie seltsi rahvas on rõõmus, et saab seal võimelda-tantsida,” rääkis kultuuriseltsi esinaine Silvi Kanošina. “Kahjuks pole meil ruumi kontoriks ega käsitöötoaks, elame kolihunniku otsas. Ringid töötavad ja viriseda ei tahaks, aga avatud kultuurikeskuseks seda praegu küll nimetada ei saa.”

Raamatukogul pole eraldi sissepääsu, seepärast peavad lugejad käima läbi kultuuriseltsi ruumi. Kanošina sõnutsi ei tule siiski karta, et lauluringi hääleharjutused raamatukogu külastajaid häirima hakkavad, kuna saaliuks käib tihedasti kinni.

Rendilepingud pole seltsi ja linnavalitsuse vahel veel kinnitatud, kuid linn pakub ruume Vana-Pärnu kultuuriseltsile viieks aastaks tasuta kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles