Kihnus ei ütle hülgeliha tükist keegi ära

Suvel lasi Kihnu mere- ja jahimees Evald Lilles üle 40 aasta esimese Eestis ametlikult küttida lubatud hallhülge. Foto: Erakogu

Eestis üle aastakümnete esimese hülge küttinud Evald Lillese arvates pole ime, et Kihnu jahimees selle teoga hakkama sai, kuna saarel oli veel sajandi eest hülgejaht elujõus ja – kätt südamele pannes – hülgeliha maitset pole kihnlased unustanud.

“Ärgem küsigem, kust see maitse meil meeles on. Eks hülgelihakonserve ole avalikult müügil siin ja seal välismaal,” kostis Lilles naerdes, kui jutuks tuli kihnlastele emapiimaga edasi antav maitseaisting.

Tõsiselt ütles jahimees, kes oma igapäevast leiba teenib meremehena kaubalaeval, et ametlikult antavad laskmisload võitlevad enim röövjahi vastu, kuna kihnlased ei tapa hülgeid vihkamise pärast. “Me ei vihka hülgeid, kuigi nad teevad meie kalurite püünistele niisama palju kurja kui mandrikaluritele,” sõnas Lilles. “Kihnlane lihtsalt on harjunud hülgeliha sööma, peab sellest lugu ning kui hüljes on jääle jäänud, ega siis teda auku aeta.”