Linnagalerii avamiseni jääb nädal

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja toetab ajaloolist silti, mis rippus aastail 1995-2002 Rüütli 30 maja küljes.
Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja toetab ajaloolist silti, mis rippus aastail 1995-2002 Rüütli 30 maja küljes. Foto: Ants Liigus

Kontserdimajast raekotta kolinud Pärnu linnagalerii avamispäeval, 4. novembril avatakse galerii vastsetes ruumides Pärnu kunstnike aastanäitus ja antakse üle linna tänavune kunsti aastapreemia.

„Uued ruumid küll, aga ei tea veel selle maja halbu ega häid külgi, sest pole ühtegi näitust siin teinud,” tõdes eile suures hoones üksi toimetanud Alar Raudoja, Pärnu linnagalerii juhataja. „Kui võtta terve kontserdimajas meil olnud näitusepind, siis sellele jääme pisut alla, aga siin on kõik kompaktsem ja oleme iseenda peremehed.”

Galerii tulevikku hinnates prognoosis Raudoja külastajate arvu mõningast kahanemist: ära langeb kontserdimaja õhtuste kontsertide ja etenduste publik, ent tagasilöök selles vallas on ajutine. Tänu sellele, et galeriiga sama katuse all töötab Pärnu külastuskeskus.

„Arvan, et saame kaotatud vaatajate asemel tagasi hoopis arvukama rahvusvahelise publiku,” pakkus galerii juhataja. „Kui eriti suvel on keskuses turiste sadade kaupa, siis miks ei võiks nad majas ringi vaadata.”

Et see mõte liivale pole kirjutatud, tõestavad need Pärnu külaliste hulgad, kes praegu raekoda fotografeerivad ja seejärel raatuse lukus ukse linki lõgistavad, nõutus näol.

Ehkki külalised on igas majas, saati kunstigaleriis teretulnud, on Raudojal omanäolisi plaane ka kohaliku rahvaga seoses. Lähtuvalt sellest, et Uus 4 on läbi aegade asunud küll raekoda, küll töörahva saadikute täitevkomitee ja linnavalitsus.

„Olen päris kindel, et enamik pärnakaid ei ole saanud vaadata ruume, kus on võetud vastu Pärnule olulisi otsuseid. Nii et galeriil saab olema ka teine dimensioon, museaalne mõõde,” nentis Raudoja. „Nii võime kunsti eksponeerimise kõrval teha ekskursioone, kes kusagil istunud või kus oli see kapp, kuhu linnapea sisse astus ja kadus.”

Kindlasti pole kaugel seegi õhtu, kui galeriist saab kontserdipaik. Sest nagu Raudoja märkis: kujutav kunst täiendab heliloomingut ja vastupidi, kuna kaunid kunstid mõlemad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles