Juhtkiri: Päikesekiir mustas masenduses

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Pärnu Postimees ei oska umbkaudseltki hinnata, kuivõrd oskuslikult mõistetakse praegustele koolinoortele selgitada ”40 kirja” sünni tagamaid ja põhjusi 30 aastat tagasi.

Toonased põhikooli lõpetajad aga tundsid ajastu musta masendust ilmselgelt. Jalgpallivõistlus ja ansambel Propelleri kontsert olid vaid kiirendid, mis päästsid valla noorterahutused. Ehk nagu öeldakse laulus: “Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja …”

Vimma põhjustas äge venestamispoliitika, mida juhtis umbkeelne, hiljuti Eestimaa Kommunistliku Partei juhiks saanud Karl Vaino. Oludega sobimatult eestimeelse haridusministri Ferdinand Eiseni asendamine kange keelega Elsa Gretškinaga tekitas paksu verd koolides. Tõsimeeli räägiti vajadusest hakata mõnda õppeainet, näiteks NSV Liidu majandusgeograafiat, õpetama vene keeles. Võõras keel tungis totaalselt peale ametiasutustes, isegi Pärnu komsomolijuhiks ”valiti” imevähe eesti keelt valdav tulnukas. Selline oli läinud sajandi 80ndate algus.

”Avalik kiri Eesti NSVst ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija” jõudis pealinnast Pärnusse väga kiiresti. Välisraadiotes loeti kirja terviktekst ette, kodumaal võeti see linti ja kirjutati pärast segamisraginate kiuste käsitsi maha.

Kaasa tunti kirjale alla kirjutanutele võimalike repressioonide pärast, kuigi külmale maale saatmisesse päris ei usutud.

”40 kiri” oli sellegipoolest päikesekiir mustas masenduses, sest juhtis mingilgi moel maailma avalikkuse tähelepanu olukorrale okupeeritud Eestis. Tubli töö tegid ära pagulased, kes kirja tõlkides üritasid seda viia oma asukohariikide poliitikuteni ja leidsid sageli head vastuvõttu. ”40 kiri” oli üks samme meie taasiseseisvumise teel.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles