Korstnapühkijate järjekorrad venisid kuudepikkuseks

Lauri Habakuk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korstnapühkija Avo, kelle Pärnu Postimees tabas eile Kuu tänava eramu katuselt, toonitas, et kindlasti oleks otstarbekas mõelda korstnapühkimisele juba kevadel.
Korstnapühkija Avo, kelle Pärnu Postimees tabas eile Kuu tänava eramu katuselt, toonitas, et kindlasti oleks otstarbekas mõelda korstnapühkimisele juba kevadel. Foto: Urmas Luik

Alates 1. septembrist peab olema igas majapidamises ette näidata kvalifitseeritud korstnapühkija akt, mistõttu kütteseadmete kutseoskustega puhastajate järjekorrad on pikenenud tänavu märgatavalt.

Tõsi, 2010. aastal jõustunud tuleohutuse seadusest, mille järgi peab igas eramus vähemalt korra viie aasta jooksul kütteseadmeid hooldama kutseoskusega korstnapühkija, möödus 1. septembril viis aastat.

Niisiis on majaomanikud, kelle kütteseadmeid pole pärast seaduse jõustumist uuesti puhastatud, sunnitud taas korstnapühkija koju kutsuma.

Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Indrek Laanepõld lisas, et erinevalt eramutest peab paaris- või kortermajadel olema akt ette näidata igal aastal, olenemata kuupäevast. “Sellistes majades võib küttesüsteeme puhastada ainult korstnapühkija kutsetunnistusega isik,” täpsustas ta.

Mõnigi majaomanik on jäänud korstnapühkija tellimisega hilisele ajale. Seetõttu on korstnapühkijate järjekorrad veninud suisa kuudepikkuseks.

“Kui inimesed on jätnud korstnapühkimise hilja peale, tuleb korstnapühkija esimesel võimalusel koju tellida,” sõnas Laanepõld. “Seda ei tohiks enam homsesse lükata, sest korstnapühkijatel on aasta kõige kiirem periood.”

Korstnapühkija Arvo Jõe sõnul on töökoormus sel sügisel rohkemgi kasvanud kui varasematel aastatel. “Nii pikka järjekorda pole mul elu sees olnud, kuigi olen seda tööd kaua teinud,” kinnitas Pärnumaa piires töötav Jõe. “Enne olid mul tööd kolm nädalat ette teada, nüüd aga kolm kuud.”

Üle Eesti korstnaid pühkiv Toomas Henk tõdes samuti, et tänavu on nõudlust korstnapühkija järele varasemast rohkem. “Praeguse seisuga olen novembrini broneeritud,” sõnas ta. Hengi hinnangul on korstnapühkijate töökoormus üha suurem, sest inimesed teavad tuleohutusest rohkem kui varem.

Hengi ametikaaslane Kalle Vaargas ei nõustunud väitega, et tänavu on tööd rohkem. “Igal aastal on olnud sügisest talveni töine, tänavu samuti,” selgitas korstnapühkija, kes töötab tänavu nagu igal varasemalgi aastal ligemale kolm kuud ainsagi vaba päevata.

Õnneks üks vaba päev tal enne jõule siiski on – 21. oktoobril. Ajal, kui tema auto on hoolduses.

“Enne novembrit kindlasti ei saa,” vastas äsja Kuu tänavale järjekordsesse tööpaika jõudnud Vaargas kõigutamatult telefonikõnele, kuid haaras sellegipoolest paksu märkmiku ja lappas seda veidi. “Ei, enne novembrit ei saa, lihtsalt ei ole aega.”

“Kevaditi peaks rohkem korstnapühkimisest kirjutama,” soovitas Vaargas seejärel Pärnu Postimehele. “Ehk siis tuleb inimestele varem meelde korstnapühkija tellida.”

Laanepõld toonitas samuti, et küttekoldeid saab hooldada aasta läbi. “Ei ole vaja oodata kütteperioodi algust,” selgitas ta. “Kõige mõistlikum on seda teha kevadel pärast kütteperioodi lõppu.”

Kevaditi on korstnapühkijatel rohkem aega ja kui küttesüsteemis avastatakse vigu, mis ei luba kütteseadet kasutada, on saab suve jooksul seda remontida või remondiks raha koguda.

Laanepõld tõi esile, et kutselise korstnapühkija antud akt ei ole mõeldud päästeametile, vaid küttekolde omanikule. “See tõendab küttekolde korrasolekut või mittekorrasolekut,” lausus ta. “Niisiis annab see küttekolde kasutajale kindlustunde, et kõik on korras, või hoopis teavitab, et midagi tuleb ohutuse mõttes ette võtta.”

Korstnapühkijate hinnangul muutub kütteseadmete seisukord aasta-aastalt üha paremaks. “Suhteliselt rahuldav, läheb ikka paremuse poole,” lausus Vaargas.

Jõe sõnade järgi on ligemale 80 protsenti kütteseadmetest, mida tema on hiljaaegu puhastamas käinud, heas seisus. “Iga aastaga läheb olukord paremaks,” nentis ta.

Jõe möönis, et pahatihti on ta tunnistajaks sellistele kütteseadmetele, mis kriitikat ei kannata. “Kõik, mis põleb, pistetakse ahju,” tõi ta näite probleemsest majapidamisest. “Äsja käisin puhastamas ahju, mis oli täis kaheliitriseid plastist õllepudeleid.”

Hengi ütlust mööda on halvimas seisus ühistuta korterelamud, eriti kolhoosiaegsed kahekorruselised kortermajad, millest umbes 60 protsendi kohta saaks teha päästeametile vihje kui tuleohtlikust eluhoonest.

“Korstnad on lagunenud, küttekolded niisamuti,” kirjeldas üle Eesti kütteseadmeid puhastav asjatundja.

Kindlasti ei ole päästeameti eesmärk kedagi karistada. Laanepõllu sõnade järgi antakse korstnapühkimise nõude rikkujatele aega puuduste kõrvaldamiseks. Peale selle tehakse ettekirjutus korstnapühkimise teenuse maksumusega samas suurusjärgus sunniraha hoiatusega.

“Küll ei ole karistusest pääsu, kui hooldamata küttekolde tõttu tekib tahmapõleng,” sõnas Laanepõld.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles