AS Sanatoorium Tervise ja OÜ Tervise Paradiisi juhatuse liige Jaan Ratnik on kolm aastat vedanud suvist Pärnu-Stockholmi lennuliini eesmärgiga tutvustada Eesti suvepealinna rootslastele ja niiviisi hajutada riske, mis kaasnevad vaid ühest – Soome turust sõltumisega.
Ehkki kolmeaastase tegevusaja järel on vara ennustada lennuliini tulevikku, usub Ratnik, et selleta oleks Pärnu lennujaam juba suletud või sulgemise äärel. Kuid turismi arengus on oluline, et linna infrastruktuur käiks inimeste eelistuste muutumisega ühte sammu.
Just muutumine on eelkõige raviteenuseid osutavate turismiettevõtete järgmiste aastate märksõna, sest siin end turgutavate Soome seenioride soovid pole enam samad mis kümme aastat tagasi.
Tänavu vist pole ettevõtet, mis Pärnu suvega rahule ei jäänud. Kas Tervise grupp kuulub nende hulka?
Selle aasta esimene pool on läinud suhteliselt sama rada pidi kui eelmine aasta, kuid viimastel kuudel alates suve teisest poolest hakkas käive eelmistega võrreldes plussi näitama. Tavaliselt on augusti keskpaigas soomlaste koolivaheaja algusega kõik numbrid tuntavalt langenud, kuid nüüd polnudki langust väga tunda.
Kuivõrd Pärnu suvine ilm siin puhkavate välisturistide hulka mõjutab? Võiks eeldada, et kaugemalt tulija teeb plaane pikemaks ajaks ette kui näiteks tallinlane, kes hommikul päikest nähes otsustab suvepealinna randa sõita.
Suvel on ka selliseid soomlasi, kes tulevad nii, eriti Helsingi piirkonnast. Broneeringute tegemise aeg on maailmas läinud järjest lühemaks, põhjus peitub lennunduses. Viimase hetke kampaaniad kanduvad kogu turismitööstusele. Meiegi näeme, kuidas aastate kaupa läheb broneerimisaeg aina lühemaks. Eriti lühike oli see sügavas kriisis olles. Viimastel kuudel, me isegi imestame, on see teave jälle natuke pikemalt ette tulnud.
Selge on see, et tõeseid numbreid oma täitumuse kohta näeme nädal-paar ette.
Mainisite enne koolivaheaja seotust Pärnu turistide arvuga. Kas see tähendab, et müüt, nagu siinne puhkaja on vaid Soome pensionär, ei vasta tõele?
Olen alati rõhutanud, et Pärnus on kaks väga erinevat perioodi sihtgruppide mõttes. Üks on kahe kuu pikkune ja teine vältab kümme kuud. See kahe kuu pikkune algab jaanipäevast ja kestab augusti keskpaigani, kui on suvekülalised. Seal on pilt kirju. Teises grupis domineerivad ikkagi seeniorid.
On teil visioon, kuidas talveperioodil välisturistide arvu kasvatada? Linngi määratleb end üha enam kuurortlinna, mitte pelgalt suvepealinnana.
Kindlasti annab see perspektiivis abi, kui me vaid suvest ei räägi. Kui meil see kunagi õnnestub, on tegu väga pika protsessiga.
Euroopa vananeb, Soome vananeb kõige kiiremini, mis olemasolevat sihtgruppi arvestades loob uusi võimalusi. Ilmselgelt on pensionärid praegu teistmoodi kuid mõni aastakümme tagasi. Tulevad peale inimesed, kes on väga aktiivsed, palju reisinud, jõukad. Ei saa oodata, et kliendigrupp, kes meil praegu Pärnus domineerib, on meile igaveseks antud. Peame ruttu mõtlema, kuidas tuleviku pensionäridele pakkuda teenuseid, mida nemad ootaksid.
Pärnu majutusturul on Tervise grupp 744 voodikohaga konkurentsitult suurim tegija. Kas teil pole tekkinud kiusatust linnavara müügi arvelt laieneda, näiteks Sõprust ostes?
Muidugi oleme kõik teemad endale läbi mõelnud, kui konkursid käivad. Aga kui meil juba praegu on Pärnus 750 kohta, siis kui suureks seda ühes geograafilises lokatsioonis ajada? Pigem vaataks kuskile mujale. Meil pole küll konkreetset plaani, aga filosoofiliselt ma mõtleks nii. Kui kasvad ühes kohas liiga suureks, võib juhtuda, et muutud uhkeks ega arvesta enam konkurendiga. See on hukatuse tee.
Viimasel kolmel aastal olete Pärnu-Stockholmi lennuliini käivitamisega astunud esimese sammu, et soomlaste kõrval rootslasi siia puhkama tuua. Kas olete esimeste aastate tulemustega rahul?
Tervise kontserni finantsmajanduslikku tulemust ei ole see ühelgi nendest kolmest aastast liigutanud ühes ega teises suunas.
Miks te siis liini käigus hoiate?
Mul on endiselt tunne, et kui me ei teeks praegu midagi, oleks suure tõenäosusega Pärnu lennuväli juba kinni pandud. Kui laseme lennuvälja kinni panna, siis äkki 10-15 aasta pärast hakkame seda koledasti kahetsema. Aga seda on maru raske selgeks teha, kuidas visiooni nimel ilma konkreetset faktilist baasi omamata usku hoida.
Kui mõelda numbritele, siis meie lennuk on 33kohaline. Hästi lihtsalt öeldes tahavad lennufirmad selleks, et nad Pärnusse lendaksid, et keegi garanteeriks neile 16-18 kohta ehk pool lennukist või nõks üle selle. Meie kolme aasta kogemus näitab, et oma kontaktidega suudame suhteliselt kindlalt lennukisse ära müüa 12 kohta. See tähendab, et täielikust õnnest selle liini mõttes on puudu vaid kuus kohta. Oleks peale meie veel keegi, kes suudaks neid müüa, oleks see projekt kasumlik nii lennufirmale kui ettevõtetele.
Ometi oli Strand teiega pundis.
Jah, aga Strandi põhitegevusala on konverentsiturism ja piiriülest konverentsiturismi Pärnus harrastada on ikka väga keeruline. Ma saan neist hästi aru.
Mis suunas on Pärnu lennuväli viimasel ajal arenenud?
Viimase aastaga on mitu positiivset asja juhtunud. On käima pandud lennuraja uuring, mis peaks igasugustele spekulatsioonidele vastuse andma ning välja selgitama, et kui tahame uut lennurada, siis mismoodi peaks seda tegema. Kas see tähendab kogu vana äravedamist, suure augu kaevamist ja uue tegemist või saab vanast midagi kasutada? Siin on arvamusi seinast seina. Tõde peaks uuringust tulema, siis saab edasi minna ja vaadata, millised võimalused Euroopa Liit meile annab.
On positiivne, et peale meie lendas tänavu Soomest Pärnusse Matkavekka. Vaevalt nad oleks seda teinud, kui meie poleks enne alustanud. Neil on see hooaeg edukalt läinud, müüsid kõik oma lennukid välja.
Kas plaanite lennureisidega uuel aastal jätkata?
Praegu ootan Estonian Airi pakkumist ja tingimusi, et saaksin seda Tervise omanikega arutada. Minu initsiatiiv on igal juhul olemas.
On teil usku Rail Baltica projektisse?
See on konkurentsitult veel keerulisem.
Millised tegurid turismisektori arengut segavad?
Needsamad logistilised ühendused on väga keeruline teema. Me ei saa eeldada, et turismigrupid aegade lõpuni bussis Pärnusse voorivad. Määrava osa meie voodikohtadest täidavad praegu need grupid.
Väga suur risk on meie oma suutlikkus aja nõuetega kaasas käia, et teenus jääks kliendile atraktiivseks.
Jällegi, me ei saa eeldada, et toode, mida aastaid pakkunud oleme, kümne aasta pärast samamoodi läheb. Näen riski selles, kuidas professionaalne kuurordiravi areneb, juba praegu tammume paigal.
Arenemiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.
Kuurordiravi on kunagi loonud ja arendanud heas mõttes hullud arstid, kes on teinud seda tööd kirest valdkonna vastu. Nad on uurinud, mõelnud välja ravimeetodeid. Küsimus on, kust sääraseid inimesi leida tulevikus, kes asja sisuliselt tõesti edasi lükkaks.
On see koht, kus ettevõtja saab initsiatiivi näidata õppimisvõimaluste loomise või toetamisega?
Kindlasti. Meil on esimesed tihedamad kontaktid spaaliidu kaudu Tartu ülikooli arstiteaduskonnaga.
Aga millal ja kuidas sellest viljad kasvama hakkavad, ma praegu öelda ei oska. Arsti koolitamine võtab pikalt aega ja tema pärast on tihe konkurents.
Mis tunnetega pärast ilusat suve talvele vastu lähete?
Olen praegu ikka öelnud, et oleme mõõdukalt positiivsed. November ja detsember juba näeme, et asi ei tohiks väga hull olla. Jaanuar ja veebruar on teadupärast alati olnud nõrgad kuud, sellega oskame ette arvestada.
Sellel aastal on meie tegevust palju mõjutanud elektrienergia vabaturg. Tulemus on see, et elektriarve on kahekordistunud, mis tähendab sadu tuhandeid kroone lisakulu kuus ja miljoneid aastas.
Julgen öelda, et meil ei ole praegu vabaturgu, sest sellisele suurele ettevõttele nagu meie suudab elektrit tarnida vaid kaks ettevõtet: Eesti Energia ja Latvenergo.
Nemad teavad suurepäraselt, mida pakuvad, ja seal käib mäng poole sendi ulatuses.
Selle kohta, et vabaturg ei toimi, oli suurepärane näide, kui paar kuud tagasi ühel päeval elektri hind pööraselt ja piiramata tõusis, kuna katki läks plokk Narva elektrijaamas. Megavatt-tunni hind kerkis 2000 euroni.
Kui oleks vabaturg, oleks keegi ärakukkunud tootmisvõimsuse kompenseerinud, aga Eestisse ei saa mujalt elektrit tuua.
Turg avati nii, et 30 protsenti suurtarbijatest pandi olukorda, kus turg tegelikult ei tööta. Nendele tõusis elektri hind sellel aastal metsikult.
CV
* Sündinud 1974. aastal Paides.
* Lõpetanud 1996 Eesti kõrgema kommertskooli rahanduse ja panganduse erialal.
* Alates 2007 AS Sanatoorium Tervise ja OÜ Tervise Paradiisi juhatuse liige.
* 2004-2007 GoTrack OÜ juhataja.
* 2003-2007 AS Radliku juhatuse liige.
* 2001-2007 Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi juhataja.
* 2000-2005 Edelaraudtee ASi juhatuse liige.
* 1996-1997 RE Eesti Raudtee projektijuht.
* 1995-1996 AS Merge ostujuht.
* 1994-1995 AS Broker Baltic Väärtpaberite projektijuht.
* 1993-1994 AS Broker Balticu projektijuht.
* Huvitub tervisespordist, lugemisest ja reisimisest.
* Abielus, kahe lapse isa.