Suur kaart: vaata, mis parandusi soovitab riik bussipeatuste nimedele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

.

Rohelised = õigekirjaveaga (suur/väike algustäht, tühiku puudumine);

Helerohelised = nimekujuveaga (nt Metsaoja > Metsoja);

Sinised = muu veaga (lühendi või liigisõna ärajätt/lisamine).

Mullu Eesti Keele Instituudilt tellitud analüüsi tulemusel saatis rahandusministeerium 212 omavalitsusele soovitusi bussipeatuste nimede muutmiseks või kohendamiseks (ilma jäi vaid Piirissaare vald, kus polegi bussipeatusi). Postimehe kaardil on märgitud kõigi parandamist vajavate bussipeatuste nimede soovitused ning põhjendused.

Kokku vaadati üle 14073 bussipeatuse nime.

Analüüsijad lähtusid töös järgmistest põhimõtetest:

* Külanime järgi nime saanud peatuste nimede kirjapilt peab kattuma külanime ametliku kujuga.

* Külanimest lähtuv peatusenimi ei tohiks sisaldada liigisõna, kui seda külanimes ei ole (nt Vahiküla > Vahi), samas liigisõna sisaldava külanime korral peab seda tegema ka peatusenimi (nt Kandi > Kandiküla). Liigisõna võib peatusenimesse jääda juhul, kui sellel on eristav roll (nt Kuusalu küla ja Kuusalu keskus).

* Kui peatusenimi lähtub tänavanimest, nt Västriku (tänav), siis peatusenimes liigisõna ei lisata. Kui aga lähtekohaks olevas nimes on liigisõna tee, nt Filtri tee, peaks see kajastuma ka peatusenimes.

* Peatuste nimedes tuleks, kui vähegi võimalik, kasutada nimesid, mis pole seotud kommertshuvidega. Äriettevõtete nimed võivad kiiresti muutuda ja siis tuleks muuta ka peatuse nime. Seetõttu tuleks peatusi nimetada nt tänavate või ajalooliste kohtade järgi.

* Objektinimed (nt Balti jaam, Saue gümnaasium) peaksid olema nimetavas käändes.

* Võõrtähed on ebasoovitatavad, võõrkeelsed nimed peavad olema põhjendatud ja legaliseeritud (nt F. R. Kreutzwaldi, Löwenruh).

* Nimed ei tohiks sisaldada lühendeid. Erand tehti lühendeile, mida saab hääldada sõnana ja mis on rahva seas laialt kasutuses (nt KEK). Muud lühendid on nimestikus välja kirjutatud, sest sel kujul lähevad nad kohanimeregistrisse; sildil ei ole lühendamine välistatud.

* Mõnele kirjele olid lisatud järjekorranumbrid või seletavad tekstid (väljuvad liinid jms). Neid tekste registrisse ei kanta, aga nad võivad teabena olla sildil.

* Parandada tuleb vana kirjaviisi järgivad nimed (nt Kütti > Küti).

* Kuigi peatusenimedes tuleb lühendid välja kirjutada (rtj > raudteejaam, pst > puiestee), on see vajalik eelkõige registris, siltidel võib kasutada ka lühendeid. Lühendite õigekirja saab kontrollida ÕS-ist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles