Läbilõige eesmärkidest ja läbimurde suundadest “Pärnumaa 2030+” sihtide saavutamiseks

Pärnumaa visioon 2030. aastani

Pärnumaa on tuntud ja hinnatud, Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis paiknev regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga, parim paik eneseteostuseks: elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks.

Senine rahvaarvu vähenemine peab asenduma kasvuga.

Mõõdetavad indikaatorid on elanike arv, rändesaldo, loomulik iive, sündimuskordaja, meeste ja naiste keskmine oodatav eluiga.

Sotsiaalarengu eesmärk on õppiv, loov, tervislik, turvaline ja uuenev maakond.

Mõõdetavad indikaatorid on kõrgharidusega inimeste osa rahvastikus, noorte õpetajate arv haridusasutustes, Pärnumaalt kõrgkoolidesse saanud õpilaste hulk, gümnaasiumiõpilaste ja kutseõppe valinute suhtarv, maakondlike rahvakultuurisündmuste ja -festivalide arv, kultuuriürituste ja nende publiku arv, Kihnu elanike ja kultuuri kandjate arv, laulu- ja tantsupidudel osalevate kollektiivide arv, raamatukogulaenutuste arv, registreeritud kuritegude hulk, töötuse tase soovitavalt alla viie protsendi, Pärnumaa keskmise palga soovitav tõus vähemalt Tartumaa keskmise palgani, sissetulekute erinevuste vähenemine omavalitsustes, maakonna tuntus Põhjamaades ja Balti riikides.

Majandusarengus tuleb võrdne hüpe teha mitmekülgse teadmismahuka majanduse (sealhulgas kohalikule loodusressursile tugineva tootmise) ning aasta ringi toimiva kuurordi väljaarendamisel.

Kuivõrd ettevõtted on rahvusvahelises mastaabis väikesed, on olulised klastrid ja ühisturundus.

Et teadmispõhine tootmine eeldab kohapeal insenertehnilist tööjõudu, on arendustegevuse üks prioriteete tehnilise kutseõppe mitmekesistamine ja kõrghariduse omandamise võimaldamine Pärnumaal.

Turismi ja puhkemajanduse arengut peab toetama Tartu ülikooli Pärnu kolledži kujunemine Läänemere regiooni selle valdkonna kompetentsikeskuseks.

Mõõdetavad indikaatorid on Pärnumaa sisemajanduse kogutoodangu jõudmine Tartumaa keskmiseni (praegu 84 protsenti), ettevõtete arv 100 elaniku kohta, kõrgharidusega töökohtade arvu kasv Eesti keskmiseni (Eestis on neid 25,7 ja Pärnumaal 15,7 protsenti), Pärnumaa ettevõtlusesse tehtud investeeringute osa Eestis, turistide ööbimiste arv aastas.

Keskkonna ja infrastruktuuride valdkonnas on proovikiviks mitmeliigilise ja rahvusvahelise transpordiühenduse tagamine Via Baltica, rongiliikluse ja lennujaama abiga. Ära tuleb kasutada Pärnu sadama potentsiaal multimodaalse logistikakeskuse tuumana. Roheline mõtteviis.

Mõõdetavad indikaatorid on nõuetele vastava veega varustatud majapidamiste hulk, puhastatud heitvete ja sorditavate jäätmete osa, korraldatud jäätmeveo süsteemi haaratud majapidamiste arv, tolmuvaba kattega teede hulk maakonnas, väljaehitatud kergliiklusteede osa Pärnus ja selle lähiümbruses, rahvusvaheliste regulaarlennuliinide sihtkohtade arv Pärnust, toimiv Pärnu linna ja lähiümbruse ühtne transpordisüsteem, rekonstrueeritud väikesadamate võrgustik maakonnas, Pärnu reisisadamast rahvusvaheliste regulaarühenduste arv.

Halduses ja avalikes teenustes tuleb saavutada omavalitsusüksuste haldusvõime paranemine ja ühtlustumine.

Kindlaim lahendus on valdade ühinemine suuremate piirkondlike keskustega selliselt, et maakonda jääks neli kuni kuus omavalitsust. Samal ajal on vaja leida parim organisatoorne vorm maakondlikus juhtimises, see eeldab valitsuse otsust.

Andmed: “Pärnumaa arengustrateegia 2030+”, PP