Eelmisel nädalal Pärnus näidatud valik Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmidest tõi uue kunsti muuseumi kokku hulga loodushuvilisi.
Matsalu filmifestival näitas loodusfilme
3. november 2010, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matsalu filmifestivali direktori Tiit Mesila Mesila sõnutsi on septembris juba kaheksandat aastapäeva tähistanud festival Lihulas väga populaarne, näiteks suures saalis näidatavad filmid toovad nädalaga kokku ligi 4000 vaatajat. Festivali raames avatakse näitusi, toimuvad õppetoad, infoprogrammid ja kohtumisõhtud.
“Lihula on väike koht ja festivalile tulevad vaid need, kes tõesti asja vastu huvi tunnevad,” kommenteeris Mesila. “Festivali teeb eriliseks ehk see, et loodus on vaimustavalt rikas. Mina olen rohkem filmi- kui loodusemees ja kolmandat festivali ette valmistades mõtlesin, et olen juba kõike näinud, aga nüüd saan aru, et ma pole veel midagi näinud. Lõpmatult tuleb uusi nüansse, mida inimesed on looduses avastanud ja filmides talletanud.”
Matsalu festivalile saadetakse Euroopast ja mujalt maailmast ligi 100 filmi. Nende seast pääseb finaali 20-30 linateost, millest omakorda valib žürii võidufilmid. Võitnud on nii kaunid vaatefilmid kui terava probleemiasetusega teosed. Näiteks sellesügisesel festivalil pälvis peaauhinna Petteri Saario film “Elu piiril: nafta lainetel”, mis kirjeldab naftavedu maailma ühe tihedama liiklusega laevateel Soome lahel.
Uue kunsti muuseumis näidati ka Pärnumaa mehe, Tõstamaa perearsti Madis Veskimäe filmi “Haigrupäevad”, mis linastus Matsalu festivalilgi.
“Avastasin puude otsas haigrukoloonia ja tahtsin esialgu neid pildistada,” meenutas Veskimägi. “Kui valmis lavats puu otsas, vinnasin üles kaamera ja tekkis mõte filmida, et teistega oma avastamisrõõmu jagada. Iga mees on mingis mõttes poiss, kes otsib ekstreemsusi ja vaheldust, nii ma seal lavatsil koos puuga kiikusin ja olin õnnelik.”
Kes loodusfilme vaatama ei jõudnud, võib muuseumi trepigaleriis ja väikeses saalis tutvuda loodusfotograafide Bjørn Rørsletti (Norra) ja Tiina Gilli (Eesti) väljapanekuga “Teistmoodi loodus”.
Fotokunstnik R¸rslett on spetsialiseerunud mikro- ja makro-, loomingulisele ja leiutusfotograafiale, ta tegeleb samuti allvee-, infrapuna- ja ultraviolettfotograafiaga. Lähivõtetes on ta kasutanud põnevaid optilisi lahendusi ja eksootilisi objektiive.
Gill on lõpetanud New Yorgi fotoinstituudi, tema fotonäitus keskendub Islandi ääretutele maastikele, selle värvide-, vormi- ja valgusemängudele.