/nginx/o/2017/09/19/7116999t1h753a.jpg)
Viimasel ajal on Pärnu Postimehes mitu korda juttu olnud Pärnu lennujaama vaikelust, võimalikust hääbumisest ja ajaloost. Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) on seisukohal, et midagi tuleb ette võtta, ja on võtnudki. Eelmisel aastal koostati “Pärnu lennujaama arenduse analüüs”.
Koos maavalitsusega on teemat käsitletud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ministriga kohtumisel ja ministeeriumi kantsleri Pärnumaa visiidil. Nende sõnum oli ühene: eelkõige peate üles näitama kohalikku initsiatiivi. Huvi on nii POLil, maavalitsusel kui üle pika aja Pärnu linnavalitsusel, mis selgesti on rõhutanud Pärnu lennujaama vajalikkust piirkonna arendamisel.
Initsiatiivi realiseerimisena on POL sõlminud Pärnu lennujaama rajakatte uuringu lepingu AS Teede Tehnokeskusega. Töö tehakse Norra EMP projekti “Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu koostamine” raames, mille muutmiseks saime nõusoleku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
Uuritakse rajakatte seisu, selle alust ja drenaaži, ruleerimisteid ja perrooni. Raja mõõtmeteks plaanitakse 1800x30 meetrit praeguse 2500x45 meetri asemel. Ruleerimisteed ja perroon peavad tagama Boeing 737 ja Bombardier CRJ900 ohutu manööverdamise.
Uuringu ja sellele järgneva analüüsi tulemusena saavad vastuse küsimused, kas otstarbekas on panna rajale, ruleerimisteedele ja perroonile asfaltbetoonkate või lammutada vana ja ehitada uus või võtta üles kogu rada ja selle põhi.
Tuuakse välja variantide plussid-miinused, kasutatav tehnoloogia, materjalimahud ja ligikaudne maksumus. Esitatakse eskiislahendused, hinnang kommunikatsioonide ehitamisele või rekonstrueerimisele.
Praeguse reisijatehulgaga ei majanda lennujaam end ära. Erasektor on teinud panuseid Rootsi ja Soome suunal, tulemused on lootustandvad, lendajaks eelkõige spaakliendid. Kui aga realiseeruvad arendusprojektid, mis Pärnumaale on kavandatud (suuremad neist Lottemaa teemapark, Audru ringrada, Tahkuranna golfikeskus), lisandub tegevust hooaega pikendavate festivalide ja üritustena, jätkuvad traditsioonilised kultuuri- ja spordisündmused senises või hoopis uues kuues, arendatakse loometegevust, on külastajatelgi, kuhu tulla ja mida vaadata-kuulata, milles osaleda.
Kindlasti on oma osa Kihnu pärimuskultuuril, PAN-parkide võrgustikku kuuluval Soomaal, tutvumaks Pärnumaa loodus- ja kultuuriväärtustega.
Viimasel maakogul heaks kiidetud arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” ei ole ainult soovunelm, vaid selle arengumudelis on üks kindel siht: Pärnumaa konkurentsivõime tõstmine. Lennujaama toimimine regionaalse lennukeskuse, rahvusvaheliste regulaarlennuliinide, tšarterlendude ja väikelennukite sihtkohana on üks strateegia läbimurdesuundade eesmärkidest.