Ajahambast kannatada saanud tundmatul fotol on jäädvustatud esimese puurkaevu ehitamine Räämale, eeslinna, mida läinud sajandi esimesel kolmandikul kirjeldati viletsa liivase maaga vaese agulina, kus kössitasid ilmetud uberikud.
Vesi jõudis Räämale
5. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni puurkaevudeni oli peamine veeallikas Rääma oja, mis praeguseks on suures osas torudesse ja maa alla aetud. Praegugi veel on elamute õuedel kaevud, ehkki tänu Euroopa Liidule jõudis suur ühisveevärgistamine lõpuks Räämalegi.
Ometi kiputakse torustike vedamisel osa veevajajaid ära unustama. Näiteks Kirsi tänava lõik Ilvese ja Oja tänava vahel, ehkki mõlemal suurel tänaval on süsteem olemas, vaja vaid vesi tarbijateni tõmmata.
Üks sealseid elanikke ütles, et murega on käidud aktsiaseltsis Pärnu Vesi, ent tolku ei miskit. Mõeldud siis ise veevärgi rajamine ette võtta. Aga Pärnu Veest öeldi, et järelevalve peab ikkagi tellima neilt. Kas nokk kinni, saba lahti? Milleks jätta kesk lausühisveevärgistamist saarekesi, kus elatakse, aga kuhu ei lähe vee- ega solgitorud?