Samas vaimus üritas toimetada Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes kutsus pühapäevaks Brüsseli põgenike vastuvõtumaade ehk Saksa ja Austria juhid ning põgenike teekonnamaade ehk Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, aga ka Albaania, Makedoonia ja Serbia juhid. Albaania, Makedoonia ja Serbia teatavasti ei kuulu Euroopa Liitu, ent sinna ei kuulu Balkanilt ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro, samuti Kosovo.
Kuue Balkani riigi ELi mittekuulumise peapõhjus on 1991. aastast peale käinud suurriikide jaga-ja-valitse-mängud. Praegu on nad siiski ELiga eritasemelistes suhetes, kes liitumise mõttes lähemal, kes kaugemal. Kuna aga augustis alanud põgenikevoolust osa on valgunud Montenegrosse ning Bosniasse ja Hertsegoviinasse, rääkimata kosovolaste endi jätkuvast pürgimisest Saksamaale, lõhnab Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ja Montenegro kutsumata jätmine ning Albaania viimasel hetkel kutsumine Brüsseli “Balkani konverentsile” kui moslemite eiramine. Tagatipuks asub otsapidi Balkanil Türgi, kes võinuks ju ka protsessis osaleda. Praegu kukub nii välja, et Saksamaa kantsler rääkis ära Türgi, et too oleks esimene peatusjaam põgenike teel, ja Juncker rääkis teiseks peatusjaamaks Kreeka, kuhu peaks jääma talvituma pool 100 000-lisest massist.
/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
