Juhtkiri: Kunsti võit

Pärnu linnagaleriid ja linna kunstielu tabas valus löök, kui Pärnu linnavalitsus otsustas 2002. aastal Rüütli tänaval, väga käidaval kohal paiknenud galerii vast valminud kontserdimajja pagendada. Suvepealinna peatänava mõtte ja olemuse juurde peaks raudselt käima kunstisaal, kus pakutakse vaadata kõrgetasemelisi taieseid.

Tagantjärele tarkusena on isegi toonane Pärnu tipp-poliitik Margus Tammekivi tunnistanud, et galeriimaja Rüütli 30 müümisega sai tehtud viga. Raamatukogu uue hoone valmimise järel võinuks galerii ühes ateljeedega kogu majas mõnusalt edasi elada, kuid hetkeline kasusoov, mis Pärnule ikka ja alati õnnetust toob, kaalus terve mõistuse üles.

Kriitiliselt isegi “kontserdimaja suitsunurgaks” määratletud näitusesaal oli ilmselgelt Pärnu kunstitempliks nadi. Kuid viimaks suutis linn kunagise halva osalt heastada, andes galerii ja kunstnike käsutusse Nikolai 27 kunagise muusikakooli hoone, kus hakkas tegutsema kunstnike maja.

Kunstnike maja on kenasti käima läinud ja saab endaga kenasti hakkama, aga ilmselgelt on sellest vähe, seda enam, et uue kunsti muuseumi olevik ja tulevik on üsna tundmata. Seega tervitabki Pärnu Postimees kahel käel linnavalitsuse otsust anda kunsti eksponeerimiseks raekoja ajaloolise hoone teine korrus.

Raekoda asub südalinnas ning sinna leiab ilmselt tee suurem hulk juhukülastajaid kui kontserdimajja. Kunstihuviline võib jalutuskäiku alustada näiteks Punasest tornist, uudistada Maarja-Magdaleena gildi, siis astuda kaks sammu edasi raekotta näitusele ja sealt suunduda mööda Nikolai tänavat uue kunsti muuseumi ja kunstnike majja. Pärnu kunstnike tase on ülikõrge ja oli viimane aeg, et kunsti eksponeerimise ruumide tase sellele järele jõuaks.