Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) saatis eile kõigile riigikogus esindatud erakondadele poliitikaettepanekud aastateks 2011-2015. Ametiühingute märgukiri on hea ajastusega, sest sunnib erakondi valimiste eel mõtlema, kuidas neid ettepanekuid arvestada või vähemalt neist nutikalt mööda hiilida.
Juhtkiri: Ametiühingute initsiatiiv
9. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loota, et võimulolijad töötajate esindajatele kokkuleppeks käe sirutavad, on naiivne.
Nii on ametiühingudki mitmesuguse tegevuse puhul arvestanud õige erinevate tähtaegadega. Samuti jääb mulje, et ametiühingute nõudmistes on jäetud ruumi järeleandmisteks läbirääkimistel.
Äsja kummalisel kombel kõrge arengutasemega riikide hulka sattunud Eesti torkab silma Euroopa Liidu kõige väiksemate kuludega aktiivsele tööpoliitikale. Ametiühingud pakuvad juba 2011. aasta jaanuariks kolmepoolsete läbirääkimiste alustamist, et täiendada ja parandada töölepinguseadust. Võimuliidule tuleb see väga ebasobival ajal.
Töötasu üleriigilise alammäära tõstmist soovitakse 60 protsendini keskmisest palgast, et see võimaldaks äraelamist. Juba 2012 nähakse ette tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse jõustamist, mis motiveeriks parandama töökeskkonda, lühendada tuleb ravijärjekordi, vähendada patsientide omaosalust tervishoiuteenuste ja retseptiravimite eest tasumisel, mis jällegi on Eestis üks ELi kõrgemaid.
Maksupoliitika peab ametiühingute arvates tegema põhimõttelise pöörde ja lähtuma sotsiaalsest õiglusest, solidaarsusest ning vajadusest luua kõigile inimestele tingimused arenguks ja heaoluks.
Ametiühingud taotlevad füüsilise isiku tulumaksu progressiivsuse suurendamist ja omandi maksustamise laiendamist.