Kuidas Pärnut “ägedates lahingutes vabastati” 1.

Elu tahtis elamist okupatsioonirežiimide vahetumisest hoolimata. Sõjajärgne turg Pärnu kesklinnas. Foto: Olaf Esna erakogu

23. september on sügisene pööripäev. Aastaaegade vahetus 1944. aastal läks ajalukku veel sellega, et samal ajal vahetusid linna okupeerinud riigid.

Riia lahe ääres asuva tähtsa sadama “vabastamist” peeti niivõrd oluliseks saavutuseks, et Moskvas saluteeriti sama päeva õhtul 12 kogupauguga 124 suurtükist. Pärnu õnneks kaikusid need mürsuplahvatused ainult Moskvas, sest mis jäänuks linnast järele, kui need 1488 mürsku oleks Pärnu pihta tulistatud.

Esimesest ilmasõjast erinevalt teise suure sõja ajal Pärnu pihta kahurituld ei avatud. On ainult üks vihje Tammiste mõisa kandist kuhugi Riia tänava piirkonda antud reaktiivmiinipilduja ehk Katjuša tulelöögist (F. Männikov, “Pärnu teise maailmasõja aastatel”, Pärnu, 2013, lk 169). Loomulikult kuulsid pärnakad sõja ajal mürsuplahvatusi, aga need toimusid taevas, kui sakslaste õhutõrjekahurid ehk flakid peletasid kutsumata külalisi.