Täna kell 11 mälestatakse Pärnu Alevi kalmistul Pärnu esimest eestlasest linnapead Jaan Leesmenti, kelle sünnist möödub 140 aastat.
140 aastat Jaan Leesmendi sünnist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Leesment oli sündinud 11. novembril 1870 jõukas Reitre talus Lõuna-Pärnumaal. Edumeelse eesti mehena pani peremees Karl Leesment oma pojad õppima Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Nendest lõpetas Jaan Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1894. aastal kandidaadikraadiga, temast sai tunnustatud vandeadvokaat ja majandustegelane.
Järgmine vend Hans omandas Tartus arstikutse. Tema nimi on jäänud ajalooannaalidesse Eesti Punase Risti organisatsiooni rajaja ning sanitaarkindralmajori aukraadi kandjana. Kolmas vend Kaarel oli Pärnumaal tuntud maaelu edendaja, kes oma Lanksaare talus tegeles sordiparandamise ja Eesti maakarja aretamisega.
Jaan Leesment töötas pärast ülikooli lõpetamist kohtuametniku ja advokaadina Riias ning Peterburis. 1902. aastal asus ta advokaadina tööle Pärnus, kus temast sai üks linna eestlaskonna majanduselu vedajaid. Ta kuulus Pärnu majandusühisuse, Pärnu laenu- ja hoiuühisuse ja Pärnu Panga asutajate ning juhtide hulka. Aastatel 1905–1917 oli Leesment linnavolikogu liige ja üle 20 aasta kuulus maakogusse.
Oscar Alexander Brackmanni mantlipärijana sai Jaan Leesmendist 1917. aastal Pärnu esimene eestlasest linnapea.
1918. aasta lõpul andis Leesment selle ametiposti üle Hugo Kuusnerile ja pühendus uuesti advokaadipraksisele ja majandustegevusele. Leesment toetas kõigiti eestlaste kultuurilisi ettevõtmisi, oli mõnda aega Endla seltsi esimees ja annetas raha teatrimaja ehitamiseks.
1900. aastal abiellus Leesment rootslasest laevakapteni Olssoni tütre Olinde-Emiliega, kes oma aja kohta oli haritud ja laialdaste huvidega naine. Lõpetanud Pärnus kõrgema tütarlastekooli, täiendas ta ennast Peterburis, mängis hästi klaverit ja muu hulgas oli Pärnu esimesi naissõudjaid.
Leesmentide peresse sündisid kolm poega ja tütar Linda-Emilie-Anna. Lastehalvatuse tagajärjel ratastooli aheldatuna lõpetas Linda edukalt Tartu ülikooli matemaatika-astronoomia teaduskonna ja abiellus kaastudeng Arthur Peetrega (Pärnu linnapea 1941-1942).
Jaan Leesmendi elu ja pere lõhkus Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. 70. sünnipäeva õhtul kirjutas ta alla oma Aia tänava maja riigistamise aktile ja pere kaotas pea kogu vara. Kaks kuud hiljem, 8. jaanuaril 1941 Jaan Leesment suri. Tema poeg Otto-August arreteeriti ja hukkus Siberis, poeg Karl-Olof emigreerus 1940 Rootsi, kuhu ka tütre Linda pere 1944. aastal põgenes. Õigusteadlasest poeg Leo tegi läbi Siberi tee, kaotas TÜ professori kateedri ja akadeemilise karjääri.
Linda Peetre pojad elavad praegu Rootsis. Rootsi kuningliku akadeemia liige Jaak Peetre on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, poeg Jaan aga hambakliiniku juhataja, kes palju kordi on külastanud oma sünnilinna, kus tema vanaisa ja isa istusid kunagi linnapea toolil.