Sisukord
Paberleht
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kuidas Pärnut “ägedates lahingutes vabastati” 2.

4 min lugemist
Taastamiskõlblikud Endla teater ja Nikolai kirik lõpuks lammutati. Kummagi asukohta tähistab mälestuskivi. FOTO: Olaf Esna erakogu

Pärast 1969. aastat piirduti mitmel aastal lehes taas vaid üldsõnaliste rahuaastate saavutuste äramärkimisega.

Tellijale

1973. aastaks oli leitud vedurijuht Aleksandr Tjurin ja tema sulest ilmus kirjutis “Siis, kui kodulinn sai vabaks”. Meenutaja teenis Leningradi 5. punalipulise miinipildurite kaardiväebrigaadi 1. divisjonis (major K. Tseva), kes võttis koos polkovnik V. Protsenko tankigrupi ja jalaväelastega 108. laskurkorpuse 46., 90. ja 372. laskurdiviisist osa Pärnu hõivamisest. Tjurini andmetel osalesid veel 221. üksik tankipolk (V. Lomov), 397. raskeründesuurtükkide kaardiväepolk (A. Medvedjev). Need pälvisid Pärnu nime, aga 185. üksik tankipolk (major A. Kobzojev) ja 1945. ründesuurtükkide polk (J. Krasnik) seda väärt ei olnud.

“Lahinguid Pärnu pärast” toetati õhust: 22. septembri õhtul pommitasid linna lennukid 7. kaugpommitajate korpusest (kindralmajor V. Nestertsev), mille moodustasid 1. pommituslennuväe diviis (kindralmajor V. Kartakov) ja 12. pommituslennuväe diviis (kindralmajor J. Gluštšenko).

01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto