Kuidas Pärnut “ägedates lahingutes vabastati” 3.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhitud Suursilla kaarel on näha maha jäetud õhutõrjepositsioon.
Õhitud Suursilla kaarel on näha maha jäetud õhutõrjepositsioon. Foto: Olaf Esna erakogu

1980. aastal tähistati Pärnu “vabastamise” aastapäeva miitinguga Sindi teeristil ja V. I. Lenini uue monumendi avamisega. Järgnevatel aastatel toimusid miitingud Vanas pargis, Alevi kalmistul, Tammiste metsas, Sindi-Lodja tanki ja Lenini monumendi juures.

1983. aastal on peale tavakohase vabastamise meenutamise veel lugu “Fjodor Andrejevitši kiiktool”. 18 aastat metsakombinaadi direktori asetäitjana töötanud F. A. Tšistov rääkis ajakirjanikule: “Öösel oli Viljandi fašistidelt võetud peaaegu lahinguta, samuti Kilingi-Nõmme. Harjumatu vaikus saatis meid Pärnu poole liikudes. Luure teatas, et Pärnu kandis on veel üksikuid vaenlase gruppe. Suitsusambad olid linna kohal, elus tuli hävitas viimaseid suutäisi, varemetes teater Endla, rusu täis kinoesine.

Enam ei näinud kuulipildurite pataljoni rühmakomandör Tšistov oma meestega ilusat sügisilma. Linn oli liiga tuline, liiga palju põles, et näha.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles