Hoogtöönädal kutsub säästvale eluviisile

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa trükikodade jäätmed lähevad Ragn-Sellsi Lääne regiooni juhi Jüri Meeksa sõnade kohaselt kõik pärast töötlemist taaskasutusse.
Pärnumaa trükikodade jäätmed lähevad Ragn-Sellsi Lääne regiooni juhi Jüri Meeksa sõnade kohaselt kõik pärast töötlemist taaskasutusse. Foto: Urmas Luik

Pühapäevani kestab kuueteistkümnes Euroopa riigis, Eesti nende hulgas, jäätmetekke vähendamise nädal, mille jooksul õhutatakse inimesi säästlikule eluviisile.

„Siiani on ju rohkem räägitud liigiti kogumisest, taaskasutusse suunamisest, jäätmetekke vähendamine on jäänud veidi tagaplaanile,” tõdes keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. „Kuna taaskasutuse puhul on võimalik näidata väga selgeid sihtarve jäätmeliikide kaupa ning tulemust lihtne mõõta, siis paratamatult räägitakse rohkem teemast, millest on võimalik saada konkreetne ülevaade.”

Taaskasutust aina enam

Eelöeldu põhjendab, miks kolmeaastasel üleeuroopalisel (2009-2011) programmil on Eestis tänavu kasinalt kaasalööjaid: oma üritustega märgivad jäätmetekke vähendamise nädalat keskkonnaamet, Narva linn, Eesti Energia, keskkonnateabe keskus, keskkonnaministeerium ja Põltsamaa ettevõtlik elanik Annika Kallasmaa.

„Leian, et kuus osalejat nii eelmise kui selle aasta kampaanias on väga hea algus. Kampaanias ei loeta osalejate, vaid ettevõtmiste arvu,” nentis Möller. „Üks osaleja võib teha kampaaniat mitmes kohas ja nii on seekord üritusi 47 mulluse kuue vastu.”

Tegelikult leiab kampaaniaga nädalaks avalikkuse tähelepanu fookusesse tõstetav probleem kajastamist ja käsitlemist läbi aasta, sest säästliku eluviisi propageerimise otsene tulemus on jäätmete tekke vähenemine.

„Kasutatud rõivaste ja asjade kogumisaktsioone, renoveerimistöötube, moesõusid “Vanast uus”, kilekotisõltuvusest loobumise kampaaniaid ja artikleid on näha-kuulda järjest enam,” rääkis Möller. „Sellest tuleb vaid rõõmu tunda, sest mida järjepidevamalt sellest räägitakse, seda kindlam on, et inimesed võtavad teema omaks, mõtlevad sellele rohkem ja hakkavad keskkonnasäästlikult käituma.”

Jäätmekäitlejatelegi meelepärane

Samal ajal tõdes jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütelmann aasta alguses, et kuivõrd jäätmekäitlusettevõtted arendavad jäätmete taaskasutusse toomist nii suure hooga, võib varsti hakata prügi nappima.

Ainuke rohi selle vastu on see, et madalseisus majandus kosub ning inimesed hakkavad sellest johtuvalt taas rohkem tarbima ja prügi tekitama.

„Jäätmekäitlus on nagu iga teine majandusharu ja kui on tegu üleinvesteerimisega - käitlusvõimalusi luuakse juurde ja jäätmevoogude summeerimisel vajalikud kogused kokku ei tule -, võib tõesti tekkida olukord, kus ühele või teisele ettevõttele jäätmeid ei jagu,” märkis Rüütelmann vastuseks oletusele, et jäätmetekke vähendamise nädal pole jäätmekäitlejate liidule just kõige meelepärasem ettevõtmine. „Seega, mina küll kinnitada ei saa, et jäätmekäitlejatele selline nädal ei meeldi. Pigem on oluline, et jäätmetest võimalikult suur kogus läheks taaskasutusse, seeläbi hoitakse kokku loodusressursse.”

Kõige aluseks mõtteviis

Ragn-Sellsi Lääne regiooni juht Jüri Meeksa nentis, et kuigi käitlusfirma ei saa mõjutada jäätmeteket, on neil kaalukas sõna öelda selles, et juba tekkinud jäätmed ei satuks loodust reostama, vaid suunataks taaskasutusse. Liiati oli Lääne regiooni juhtki seda meelt, et kui eluolu edeneb, kasvab käitlemist vajavate jäätmete kogus.

„Praktika näitab siiski seda, et nii nagu SKP tõuseb, tõuseb ka tarbimine ja jäätmeid tekib rohkem,” tõdes Meeksa.

Kui palju Pärnumaal näiteks aastas jäätmeid kogutakse ja kui suur osa kogutust suunatakse taaskasutusse, ei tihanud regiooni juht öelda: Ragn-Sells pole piirkonna ainus jäätmekäitleja. Küll pakkus Meeksa välja, et suure tõenäosusega läheb taaskasutuse ligikaudu pool siinmail kogutud jäätmetest.

„Et õige jäätmete käitlemine algab mõtlemisest, püüame tekitada palju mugavaid võimalusi jäätmetest lahti saada, et inimesel poleks sellega muret,” märkis Ragn-Sellsi Lääne regiooni juht.

„Minu meelest on superhea tasuta äraantava pakendikoti idee. Kui selle endalegi võtsin, hakkas konteiner tühjaks jääma, aga pakendid viidi minema, kusjuures see kõik see läheb uuesti ringlusse,” lisas Meeksa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles