Norskamine pole naljaasi

Norskamine pole pelgalt organismi tülikas eripära, mis painab nii selle küüsis vaevlevaid inimesi kui nende kaaslasi.

Tartu ülikooli unemeditsiini vanemteaduri, nina-, kõrva- ja kurguarsti Marlit Veldi sõnutsi pole norskamine iseenesest haigus, aga kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib sellest kujuneda unelämbus ehk apnoe.

Üksikud hingamispausid une ajal on normipärased, ent kui neid esineb üle viie korra unetunnis, on see juba haiguslik. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40–65 aastat ja naised alates 50. eluaastast. Üle 50aastastest inimestest norskab 40–60 protsenti.

Perioodiline õhuvoolu seiskumine ehk apnoe viib gaasivahetuse häirumiseni kopsudes, mistõttu vere hapnikutase langeb ja une kvaliteet kannatab. Apnoe tagajärjel võib haige ärgata hingamisteede avamiseks, ta vehib käte-jalgadega, higistab, esineb lämbumistunnet.

Korduvate hingamisseisakute tõttu ei ole haige ärgates puhanud, tunneb end kogu aeg unisena ja magab päevalgi mitu tundi, olles jätkuvalt suures hapnikuvõlas.

Unespetsialisti selgitusel on norskamine seotud ülemiste hingamisteedega, mis algavad ninast ja lõpevad kõrikaanega. Kõik, mis selle tee kitsaks teeb, võib põhjustada norskamist ja uneapnoed.

Sageli põhjustavad seda anatoomilised iseärasused, mis juba lapsel olemas: suured mandlid, suur keel, näokolju või ninavaheseinte ehitus. Üht-teist saab inimene apnoe leevendamiseks siiski ette võtta. Veldi väitel tuleks jälgida toitumist ja ainevahetust. “Kui ikka rasvakude lõua all, surub see peale,” sõnas ta. Norskamist võivad põhjustada allergia ja astma, aga ka alkoholi tarvitamine enne uinumist.

Veldi pani südamele, et apnoe riskifaktorid tuleks välja selgitada varases eas. Siis on hingamisteede avardamine või alahambumuse parandamine igati oma kohal.

Keskeas, kui haigus on välja kujunenud, võib see põhjustada vererõhu tõusu ja südamehaigusi. Sellised inimesed saavad 40–50 protsenti sagedamini infarkti ja insuldi kui terved.