Kalev Vilgats: Kes räägib vastandumisest?

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Lugesin Isamaa ja Res Publica Liidu endisest tipp-purjetajast poliitiku Toomas Tõniste arvamusartiklit ja hämmastusin. Võrreldes pealinna mehe kirjapandut äsja lehes ilmunud Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ülevaatega oma juhitud linnavalitsuse esimesest tööaastast, jääb mulje, et Tõniste informatsioonil on vana mekk man ehk ”parim enne” (best before) juba möödas.

Kena küll, et Pärnule raskes olukorras kaasa tuntakse, aga kuidas tuleks mõista järgmist mõtteavaldust? Tsiteerigem: ”See, kas Pärnu on valmis praegu kõrvalise abita pingutama, jääb pärnakate otsustada.”

Mida me siis Tallinna mehe arust siin aasta otsa oleme teinud? Naljaviluks püksirihma järjest auke juurde torkinud?

Miks üldse kunagine Tallinna volikogu liige ja 2007. aastal Mart Laari tuules Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosast 909 häälega valitud riigikogu liige kipub sõna võtma Pärnu teemal? Kas tõesti pelgalt siinse kinnisvara pärast või et Pärnus on jahtklubi?

Tegelikult sahistatakse Tallinnast juba mõnda aega, et järgmistel riigikogu valimistel tuuakse Tõniste Pärnusse juhtima IRLi valimisnimekirja. Seega on pärnakate vastuhakk veeklaasis – esinumber olgu kohalik Annely Akkermann – juba maha surutud. Kas nii? Kui jah, siis on, mille üle mõtteid mõlgutada. Eilne Eesti Päevaleht küll kirjutas, et IRLi esinumber Pärnumaal on veel lahtine, aga kas ikka on?

Tõniste artiklist leiab veel viraaþe. Näiteks: ”Jälgides valimiste eel Pärnus tekkinud arutelusid linna tuleviku ja selle üle, kelle asi on Pärnu asja ajamine ja linna huvide kaitsmine, tekkis mul küsimus: miks õieti on vaja vastandumist kauni mereäärse linna ja ülejäänud Eesti vahel? Justkui oleks Eesti Pärnumaale midagi võlgu ja keegi tuleks läkitada Pärnust Eestisse seda võlga sisse nõudma.”

Kes on rääkinud Pärnu vastandumisest ülejäänud Eestile? Ei, meie mure on olnud ebaühtlane regionaalne areng, maakondade liiga nõrk hääl pealinnas, ebaratsionaalsed otsused. Näiteks kõige otsem tee Tallinnast Riiga viib läbi Pärnu, sadu miljoneid kulutatakse tee- ja raudtee-ehitusse aga Tartu suunal.

Poliitikute hulgas valitseb kindel arusaam, et süsteem, kus riigikogu liige millegi eest ei vastuta, tal pole kohustusi valijate ega valimisringkonna ees, on kõige parem. Valijatel ei jää muud üle, kui Tallinnast toodavale valimiseelsele ai-tilu-liile vastu seada konkreetsed regionaalprobleemid, nõuda nende tõstatamist riigikogus ning lahendamist. Eesti ei ole ainult Tallinn või Tartu. Eesti ulatumine Pärnusse ja ülejäänud linnadesse vajab tuntavat väljundit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles