Pärnumaale jõuab esimene päästejett

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna sõnul tuleb päästejett (pilt on illustratiivne) tavamasinaga võrreldes laiem ja võimsam, et tagada sõiduki suurem stabiilsus, mis on vajalik, kui päästmisel kannatanu veest hoo pealt pardale tõmmata.
Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna sõnul tuleb päästejett (pilt on illustratiivne) tavamasinaga võrreldes laiem ja võimsam, et tagada sõiduki suurem stabiilsus, mis on vajalik, kui päästmisel kannatanu veest hoo pealt pardale tõmmata. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Päästeamet ostab uppumisohus inimeste päästmiseks kiired veemootorrattad ehk jetid, mida võib töötamas näha järgmisel supelhooajal.

Seitsmest tänavu päästjate kasutusse jõudvast jetist üks on plaanitud tuua Pärnumaale Tõstamaa komandosse ja veel kaks Lääne-Eestisse.

“Meie roll ei ole madalikule sõitnud jahte sadamasse transportida. Eesmärk on elupääste ja selleks on jetid väga tõhusad,” kiitis Lääne päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun veemootorrataste kiirust.

Kuigi päästejett jõuab Pärnumaale ilmselt juba suvitushooajaks, kulub esimene aasta Kaldasauna jutu järgi koolitusele.

Ühe sõiduriista tarvis tuleb välja õpetada 11–12 meest. Jetiga jõuab kiiresti abivajajani, kuid selle puudus on ebastabiilsus ja hoo pealt kannatanu pardale vinnamine nõuab kõrget professionaalsust.

“Samal ajal tuleb hoida kiirust ja päästa. See peab olema väga hästi kätte õpitud,” tõdes päästekeskuse juht.

Kaldasauna sõnutsi plaanitakse tulevast aastast veeõnnetuse korral välja saata nii kaater kui jett. Jetiga tehakse otsimistöö ja hiivatakse abivajaja veest välja. Seejärel pannakse inimene esimesel võimalusel kaatrile. “Kaater on suurem ja stabiilsem, sellega saab kannatanut lamades ja kindlamini transportida,” rääkis Kaldasaun.

Möödunud aastast kuulub seaduse järgi päästjate kohustuste hulka rannikumeres toimunud õnnetustele reageerimine. Kuigi varemgi sõideti mererannas juhtunud õnnetuste puhul välja, oli päästjate varustus mõeldud üksnes siseveekogudel kasutamiseks.

Seadusemuudatuse tõttu tekkis Kaldasauna jutu järgi vajadus merekõlblike kaatrite ja täiendusõppe järele. Merevõimekuse loomine Pärnu ja Häädemeeste komandos läks maksma kokku 100 000 eurot.

Varustuse hooldusele ja õppustele-harjutustele kulub aastas kahe komando peale 20 000 eurot.

Pärnu ja Häädemeeste kõrval on Kaldasauna andmeil kavas luua merevõimekus Tõstamaal. Eesmärk on sinnagi hankida veesõiduk, mis kannatab kahemeetrist lainet.

“Lisavarustus, kuhu kuuluvad navigatsiooniseadmed, võrgud kannatanute merest välja tõmbamiseks ning valgustusseadmed, teeb sellest merepäästealuse,” selgitas päästekeskuse juht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles