Eesti olümpialootuse seiklused: öö pagulastega ja treening lennujaamas

Audiitor Roman Fosti ei karda jooksutosse jalga tõmmata ka ebaharilikus olukorras. Foto: Liis Treimann

Pühapäeva varahommik Istanbuli lennujaamas. Igapäevane sagin. Unised joovad kohvi, uudishimulikud loevad ajalehte. Mõni laps mängib, mõni magab. Osa inimesi läheb turismireisile, teised tormavad komandeeringule. Igaüks ajab oma asja. Dressid seljas ja tossud jalas, jookseb mööda lennujaama üks rõõmsameelne spordimees, keda saadab inimeste imestunud pilk. See mees on Eesti olümpialootus Roman Fosti, kes lennujaamas oma hommikust treeningut teeb.

Mis paneb ühe sportlase hommikutundidel lennujaamas ringi jooksma? Olgu juba ette ära öeldud, et 32-aastane Fosti läbis mööda koridore 14 km. «Seal olid head pikad sirged,» muheles asjaosaline ise vahvale vahejuhtumile tagasi vaadates. «Eks rahvas mind veidi kummaliste nägudega silmitses, aga hommikune trenn oli tarvis ju ära teha.»

Fosti omapärase seikluse jutustamiseks peab ajas tagasi minema eelmise aasta lõppu. Detsembris lendas eelmise suve MMil maratonis 20. koha saanud kergejõustiklane Keeniasse laagrisse. Samasse kohta, kus oli käinud ka kahel eelmisel aastal. Tuttav paik, kus seni polnud probleeme tekkinud.