Vabanemised ja muutused

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolm Hille Miti käe all Pärnus vabastava hingamisega tegelejat nõustusid oma kogemusi jagama. “Ehk annavad minu hingajate lood võimaluse näha lõõgastavat momenti, kus inimene saab ometi muredest vabaks,” loodab Mitt.

Meditsiiniõde Kairi (25):

“Mäletan, et esimest korda hingama minnes olin just lõpetanud öövalve ja tundsin ennast tavapäraselt zombie’na. Õena töötades olen näinud palju elu-surma piirimaid ja selleski valves oli kena noor neiu lahkunud, see muserdas. Juba esimesel hingamisel vabanesin kogu sellest koormast teadmisega, et olin enda poolt teinud parima ja kahjuks oli temal aeg lahkuda. Esialgu tundus kogetu ja nähtu ulmelisena, kuid vabanemine oli täielik ning enesetunne puhanud ja värske.

Nüüd on mu esimesest hingamisseansist möödunud paar aastat ja võin julgelt öelda, et olen täielikult muutunud, rääkimata elustiilist ning -kvaliteedist. Inimesed, keda aastaid pole näinud, ei tunne mind tihti ära ja imestavad, kui muutunud ma olen, seda just positiivses suunas, sest enne vabastavat hingamist olin mässaja. Tihti küsitakse, kas olen armunud, sest säran ja olen energiat tulvil. Ise tunnen, et mu sees valitsevad rahu ja tasakaal. Näen oma elu täiuslikumalt ja naudin iga päeva, ka vihmase ilmaga.

Naudin neidki hingamisi, kus ei ma tegele otseselt millegi lahendamise või küsimustele vastuste otsimistega, vaid unelen ja naudisklen hingamise taktis end laadides. Seega soovitan inimestel endal vabastavat hingamist kogeda. Pärast seanssi saab rääkida eredatest kogemustest, mida kõik osalejad mõistavad.”


Teenindaja Marje (36):

“Tavaliselt hakkavad inimesed lahendusi otsima siis, kui olukorrad on läinud juba päris raskeks. Nii minagi. Olin selleks ajaks olnud ligi pool aastat väga mures oma lähedase tervise pärast. Kogu elu keerles nagu orav rattas. Väsimus ja stress oli tohutu ning jõud hakkas otsa saama. Tundus, et mul puudub mis tahes vaba tahe oma elu suunata, oli jäänud suur ainult mure ja “ma pean, ma pean”. Ilmselt olin hingama tulekuks väga küps: kõik hakkas toimima juba esimesel korral. Pildid, emotsioonid ja mälukillud lapsepõlvest, mida ei mäletanudki – kõik tuli hingesügavusest pinnale ja algas ülipõnev teekond iseenda avastamisel. Aga ka puhastumine ja vabanemine üle jõu käivatest kohustustest.

Hingates on võimalik mõista, miks ma tunnen teatud olukorras just nii, mitte teisiti. Milline situatsioon mu elus on põhjustanud sellise käitumismustri? Hingates on võimalik seda kõike näha-tunda-tajuda ja vajadusel olukordi parandada-muuta. Selle tagajärjel muutub nii käitumine kui maailma tunnetamine.

Ühel päeval avastasin, et reageerin hoopis teisiti kui enne. Pärast vabastavat hingamist on alati väga mõnus olla: olen puhanud ja lõdvestunud, samal ajal energiaga laetud. Olen täidetud armastusega. Miski on selginenud, olen oma küsimustele enda seest vastused saanud. Olemine on puhas ja helge isegi siis, kui seansi ajal olen valusate teemadega tegelnud.

Ma arvan, et olen nüüd hoopis teine inimene kui varem: positiivsem, rahulikum, enesekindlam. Ära on kadunud eestlase põhiprobleem – lõputu muretsemine. Hingamine on andnud oskuse ennast tähele panna, märgata oma tundeid ja neid analüüsida. Olen saanud oskuse üha rohkem kuulata oma sisemist häält ja julguse vastavalt sellele tegutseda.”


Raamatupidaja Urve (50):

„Enne vabastava hingamisega tegelema asumist näis, et kõik läheb ainult allamäge: tööl käimine oli igav ja mitte kuskile viiv, enesehinnang oli ääretult madal ja tervis läks sujuvalt halvemaks. Esimese hooga käisin hingamas kümme korda järjest igal nädalal. Ei olnud kaht ühesugust korda ja muljed olid ainult positiivsed, kuigi hingates kerkis pinnale palju negatiivseid nüansse. Praeguseks on nii mõnigi asi enda kohta oluliselt selgemaks saanud.

Vahepeal on mu hingamistesse auk jäänud, kuid tean, et kui negatiivsed emotsioonid hakkavad võimust võtma, lähen jälle hingamisseansile. See on koht, kus tunnen end iga kell oodatuna. Kahel suvel olen käinud Kihnus kolmepäevases hingamislaagris. Peale tervise märkimisväärse paranemise toimus suurem muutus minu „minaga“. Tekkis julgus teha oma ametikohal kannapööre.

Enne hingamisi olid vaid kohustused ja tundus, et iga vile peale tuleb kellelegi appi tormata, mõtlemata, mis mulle parem oleks. Äkitselt olin ise maailmas kõige tähtsam. Vaadates enda sisse ning hakates oma soove ja vajadusi tähele panema ja iseennast aktsepteerima, on mu suhted muutunud palju paremaks nii oma lähedaste kui ülejäänud inimestega.

Ühtlasi on täiesti üllatav, kuidas mõjuvad need inimesed, kes parasjagu oma teemadega hingama tulevad. Kõrvallamaja võib oma looga olla võtmeks minu probleemi lahendusele, me aitame üksteist. Ja hingamisterapeut on teejuht: oma märkustega suunab ta meid endast vastuseid leidma. Vastused on ju kõik juba olemas ...“
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles